Harvardi kiitusega lõpetanu pidi asendusteenistuses pesemisharju valmistama ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Harvardi ülikooli kiitusega lõpetanud Erik Tamre jättis õppimisse aastase pausi, kuna sai Eestist kaitseväe kutse. Siia saabudes pandi ta aga kaitseväe asendusteenistuses seinu värvima ja pesemisharju valmistama. "Pealtnägija" küsis, kas see on inimressursi mõttetu raiskamine ja ehk võidaks riik rohkem sellest, kui arvestataks inimeste tegeliku potentsiaaliga.

Erik Tamre on üks läbi aegade edukamaid eestlasi rahvusvahelistel olümpiaadidel, olles toonud koju kümme medalit. Seejuures on ta võidelnud ennast maailma tippu nii bioloogias, astronoomias, füüsikas, aga isegi lingvistikas.

Nüüd on tal taskus mitme edetabeli põhjal maailma parima ülikooli, Harvardi kiitusega diplom ehk cum laude.

2010. aastal käivitus programm "Talendid koju", mille eesmärk oli võidelda n-ö "ajude äravooluga" ja välismaal kõrghariduse saanud eestimaalaste kodumaale tööle toomine. Ehkki Tamre ei saabunud tagasi Eestisse konkreetselt selle üleskutse peale, võiks Harvardi ülikooli lõpetanut pidada üheks neist, kelle võõrsil saadud teadmistest siin kasu võiks olla.

Harvardis õppis Tamre loodusgeograafiat ja füüsikat. Ta uuris liustikke ning seda, kuidas elusorganismist niisugustes piirkondades, kus on palju lund ja jääd, ellu jäävad.

Tänu liustike uurimisele on Tamre täna ekspert eriti aktuaalsel ja avalikkust polariseerival teemal ehk kliimamuutuste küsimustes.

Ent napid kümme kuud pärast Harvardi lõpetamist ei teegi noormees mõne järjekordse tippülikooli doktorantuuris teadust, vaid elab palju tagasihoidlikumat elu Eestis.

Nimelt kutsuti Tamre ajateenistuskohustust täitma. "See on asi, millest niisama, ilma hea põhjuseta ei pääse. Ja mul ei olnud ka tahtmist seda põhjust kuidagi kunstlikult otsida, sest ma tunnen, et minu suhe Eestiga on endiselt piisavalt intensiivne, et mitte sellise otsinguga tegeleda ja kindlasti mitte ebaausal viisil," rääkis ta.

Seetõttu palus Tamre määrata end asendusteenistusse. "See on niisugune variant, mida võivad Kaitseressursside Ametilt, mis korraldab ajateenistust, paluda need inimesed, kelle jaoks ajateenistusse astumine, relvade tarvitamine ja sealne militaarne tegevus on eetiliselt vastuvõetamatu," selgitas Tamre.

Kui kuus aastat tagasi ütles toona 17-aastane Tamre "Pealtnägijale", et eestlaste vähesuse tõttu tuleks eriti hoolega jälgida, et "inimesi ei raisataks" ja "et kõik oma potentsiaali realiseerida saaksid", siis polnud tal õrna aimugi, et ühel päeval saab just temast endast talendi raiskamise näide.

Militaarpatriotism on vastumeelne

Tamre selgitas, et valis asendusteenistuse, kuna talle tundub, et ajateenistus ja selle profiil ühiskonnas tervikuna soodustab militaarpatriotismi, mis on aga talle vastumeelne.

"Ma ei võta seisukohta, et Eestis seda institutsiooni, kaitseväge või ajateenistust ei peaks olemas olema, sest ma ei ole spetsialist riigikaitse alal ja ma ei julge kindlasti tänases poliitilises olukorras öelda, et seda ei ole vaja, aga ma võtsin vastu otsuse enda jaoks. Mulle tundus ühtlasi, et ma võiks ka asendusteenistuses natukene kasulikum olla," selgitas Tamre.

Täna kasutab Eestis asendusteenistuse võimalust 73 noormeest, mis moodustab umbes 2 protsenti kõigist hetkel aega teenivatest inimestest.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae rääkis, et kaitseväeteenistuse seadus näeb ette kolme võimalust. "Need on kas töö sotsiaalhoolekande vallas, selle asutustes, teiseks erivajadustega laste haridusasutustes ja kolmandaks ka päästeteenistus. See ring on küllaltki kitsas ja spetsiifiline ja selles mudelis me täna toimetame ja need asutused, kuhu inimene läheb asendusteenistust täitma, ongi ühes neist kategooriatest," rääkis Pae.

Tamre läks asendusteenistuse ajal erivajadustega õpilaste kooli.

"Põhiliselt me tegelesime maja remondiga, osaliselt kasulike töödega, sest majaremonti on hädasti vaja. Aga mingil hetkel paratamatult seal said ülesanded otsa ja otsustati mulle ka natukene kilplaslikumaid tööülesandeid anda. Päris pikki tunde veetsin õpilaste poolt pooleli jäänud harjade - selliste harjade, mida võime vannitoas kasutada - käsitsi ehitamises. Mulle ei tundunud see kõige sisukam töö, sest neid harju kellelegi vaja ei olnud, vaja oli mulle mingisugune tööülesanne anda. Kaitseressursside Amet tahab seda, et inimesel oleks midagi kaheksa tundi ööpäevas ja viis päeva nädalas teha ja mulle ei antud rahuldavat vastust selle kohta, miks ma peaks seda tegema," rääkis Tamre.

Pae kommenteeris, et seadus on aga kõigi jaoks üks, sõltumata nende haridustasemest või taustast.

Tamre sattus Kaitseressursside Ametiga vastuollu, sest tundis, et talle antud tööülesanded ei too kasu ei talle endale, ei asutusele, kus ta töötas, ega ka Eesti ühiskonnale tervikuna. Samal ajal tajus ta ametipoolset survestamist.

"Paraku tuleme, jah, sinna tagasi, et asendusteenistus on siiski kohustus. See ongi lihtsalt kaitseväe teenistuskohustuse täitmise erivorm. Nii et teatud distsipliiniküsimused ja ajaarvestus on oluline. 12 kuud, 40 tundi nädalas on see maht ja see tuleb viisil või teisel ikkagi saavutada," ütles Pae.

"Minu jaoks tekitas see paratamatult ärevust ja muret sellepärast, kas ma suudan seal tõesti päev-päevalt kohal käia selle ärevuse ja samas sellise hästi kilplasliku töö tingimustes. Paratamatult inimese aju on selline, et ta aina suurendab ja suurendab iseenda ärevust ja lõpuks ma pöörusingi seoses ärevushäirega psühhiaatri poole, kes lõpuks viis olukorra selle hinnanguni, et Kaitseressursside Amet vabastas mu tervislikel põhjustel teenistusest, ja mina asusin siis jällegi Eesti haridussüsteemiga tegelema," rääkis Tamre.

Kaitseväe inimressursside mõistliku kasutamise oskuse on teisedki küsimuse alla seadnud. Seejuures neid riike, kus ajateenistuse mudel, milles arvestatakse iga kutsealuse isiklikku potentsiaaliga, leidub maailmas küll. Näiteks Šveitsis, kus kaitseväe alternatiivina pakutakse tsiviilteenistust, saab lisaks sotsiaaltööle leida rakendust mitmes teises valdkonnas, alates põllumajandusest ja keskkonnakaitsest kuni teaduseni välja.

Tänaseks on Erik Tamre asendusteenistusest vabastatud ning tegutseb kuni uue õppeaasta alguseni Eestis. Siin on tal käsil mitu erialast väljakutset. Esiteks õpetab ta oma endises koolis, Tallinna Reaalkoolis astrofüüsikat ning suurema ettevõtmisena reformib Tallinna Rocca Al Mare kooli 7.-9. klasside loodusteaduste õppekava.

Edaspidi kavatseb Tamre aga jätkata tööd projektidega Harvardi ülikoolis ja osalise ajaga ilmselt ka Saksamaal, lähiaastail jätkab ta õpinguid doktorantuuris.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: