Keskerakondlasest riigikogu liige Jaanus Karilaid rääkis saates, et demokraatliku ühiskonna üks alustala on see, et valimistoiming peab nii näima kui ka olema usaldusväärne.

Tema hinnangul on üks probleem Eesti e-valimiste juures see, et rahvusvahelisi eksperte pole lubatud meie valimissüsteemi vahetult enne ja pärast e-valimisi auditeerima.

"Mis on see põhjus, et rahvusvahelisi eksperte nii kardetakse, et tahetakse oma väikeses konnatiigis, isekeskis asjad ära lahendada?" küsis Karilaid.

RIA analüütik Anto Veldre vaidles vastu väitele, et eksperdid pole Eesti e-valimiste süsteemi analüüsinud. Samas märkis ta, et välisvaatlejatel on keeruline e-hääletuse süsteemi jälgida.

"Mure on ka selles, et nad tulevad ju oma taustaga, sellise taustaga, kus pole ID-kaarti, kus juhul kui ongi mingid eelvalimised, siis saadetakse kasutajatunnuseid kirjade või SMS-idega. Meie süsteemiga on seal vähe ühist," selgitas Veldre.

Tartu Ülikooli vanemteadur Kristjan Vassil meenutas, et kui Eesti e-hääletuse lähtekood avalikuks tehti, siis kutsuti tehnoloogiaeksperdid nii Eestist kui ka mujalt süsteemi ründama ja selle turvalisust testima. Tema kinnitusel võeti kõik avastatud nõrkused arvesse ja täiendati süsteemi.

Vassil rõhutas ka, et e-hääletuse süsteemi parendatakse pidevalt. "E-hääletuse süsteem pole fikseeritud süsteem, vaid ajas pidevalt täienev, parandatav süsteem, mis ajas tegelikult kogu aeg muutub. Väide, et tehnoloogiaekspertidega ja ka laiemalt pole konsulteeritud, ei pea paika. Süsteemi on kogu aeg testitud ja paremaks muudetud," rääkis Vassil.

Karilaid rõhutas aga, et rahvusvahelist auditit Eesti e-hääletuse kohta pole tellitud. Samuti ütles Karilaid, et üks probleem, miks e-hääletust ei saa usaldada, on tema hinnangul see, et ei suudeta tõestada ära seda, kuidas hääled liiguvad.

Karilaiu parteikaaslane, riigikogu liige Erki Savisaar tõdes samuti, et e-valimiste juures on mitmeid probleeme. Põhiline probleem on ka tema hinnangul aga see, et need ei ole jälgitavad.

"Pabersedeleid oskavad kõik jälgida, see on lihtne ja arusaadav, aga e-valimiste puhul pole võimalik sellist kontrolli teostada. Kui tekib mingi vaidlus, siis pole võimalik seda protsessi uuesti läbi käia. Just jälgitavus ja usaldatavus on kõige suurem küsimus," rääkis ta.

Häkatoni korraldaja Märt Põder kommenteeris, et tema hinnangul ei ole see piisav, et e-hääletuse lähtekood on avalik ja et korraks süsteemi analüüsiti.

"Tegelikult, kas või e-hääletuse komisjoni protokollid on eesti keeles, kogu protsess toimub eesti keeles ja selles mõttes nõudmine, et rahvusvahelisel üldsusel oleks võimalik seda jälgida, pole täidetud. Kas või e-hääletuse riigihange - ma tean, et seal oli huvilisi, kes oleks tahtnud teha pakkumise - aga riigihange on eesti keeles. Tegelikult on palju tegematajätmisi," rääkis ta.

"Kui ma räägin rahvusvaheliste spetsialistidega, siis nende mure on just see, et nad ei tea, mida me teeme, nad ei saa seda jälgida," lisas ta.

Valimisteenistuse e-hääletamise juht Tarvi Martens tunnistas saates, et enamik tehnilisest dokumentatsioonist on tõepoolest eesti keeles. Samas ütles ta, et seni on vaatlejad dokumentatsioonist aru saanud.

"Igal parlamendivalimistel - neid on kolm korda olnud ajal, kui on e-hääletamine olnud - on käinud OSCE delegatsioon ja vaatlejad välisministeeriumi kutsel. Viimane kord veetsid nad siin üle kuu aja enne valimisi ja vaatasid kõiki protseduure, kuidas süsteem püsti pannakse. Nad said dokumentatsioonist aru - nad kasutasid Google Translate'i. Sellest saavad enam-vähem kõik aru. Nad said väga hästi aru, mis toimub," selgitas Martens.

Geenius.ee vastutav väljaandja Henrik Roonemaa sõnul on aga küsimus selles, mis probleemi püütakse lahendada.

"Kus on probleem? Kas meil on tõestusmaterjali, et nende valimistega on mingi jama olnud? Ei ole. Kas need on ebapopulaarsed? Ei ole. Kas kuskil on keegi, kes millelegi muule kui oma sisemisele hirmule tuginedes ütleb, et siin on probleem? Ei ole," arutles ta.

"Minul on raske ette kujutada, et me 30-40 aasta pärast veel hääletaks tapeedi peal nagu hollandlased tegid. Minu jaoks on suhteliselt selge, et ühel või teisel kujul valimised, üldse demokraatias osalemine peab minema nendesse kanalitesse, kus inimesed on. Ja me peame minema edasi. Kui keegi ütleb, et meil on probleem, siis lahendame selle, läheme edasi, aga ärme lähe tagasi," lisas Roonemaa.

Loe ka ERR.ee otseblogi: