Õigus toetust taotleda lõppeb reedel, mil läheb lukku tuludeklaratsioonide esitamine, kuhu toetuskõlblik taotleja vastava "linnukese" peab tegema.

Neljapäevase seisuga on taotluse esitanud 78 000 nn palgavaest, kellele kuulub tagastamisele kokku 28,4 miljonit eurot. Siiski hindab MTA, et tegelikkuses jäävad tagastatavad summad tagasihoidlikumaks, kuivõrd taotlejad läbivad ka ümbrikupalgakontrolli.

"Ümbrikupalk on MTA jaoks suur mure ning puhtalt kontrollimeetodid ei ole seda probleemi majandusest ka kuhugi kaotanud. Näiteks ehituses vaatasime eelmisel aastal 1049 ettevõtte poolt deklareeritud keskmiseid töötasusid, mis jäid kolmandiku ettevõtete puhul alla 500 euro. Ka majutus- ja toitlussektoris umbes 3000 tegutseva ettevõtte puhul on umbes 500 ehk iga kuuenda tegutseja puhul üleval riskid, et seal makstakse kas täielikult või osaliselt ümbrikupalka," tõdes maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Kui pärast madalapalgalise tagasimakse taotluse esitamise perioodi lõppu leitakse, et tegelikkuses võisid inimese tuluandmed olla taotluses esitatust erinevad ja see mõjutas tagasimakse suurust ning see avastatakse enne toetuse väljamaksmist, siis vaatab MTA parandatud alusandmete pealt, kas ja kui suures ulatuses inimesel toetusele üldse õigus on.   

"Kui avastame valeandmed pärast tehtud tagasimakset, siis nõuame selle solidaarselt sisse töötajalt ja tööandjalt, kusjuures tööandja jaoks on see ettevõtlusega mitteseotud kulu ja lisandub tulumaksukohustus," märkis Aasmäe. "Kontrolle saame teha ja enammakstud toetust tagasi nõuda kuni viis aastat tagasiulatuvalt."

Palgavaesed ehitajad

MTA eelmine juht Marek Helm rääkis möödunud aasta lõpul veel viimaseid päeva ametis olles Vikerraadiole antud usutluses, et ainuüksi ehitussektoris võib olla 8000 ümbrikupalgasaajat, kes deklareerivad end palgavaesteks ja taotlevad toetust, kuigi neil selleks sisuliselt alust pole.

"Töötamise register, mida me tegime, tõi 22 000 inimest mustalt turult tagasi, aga nende palgatase on ikkagi küsitav. Võtame kas või ehitussektori - me maksame madalapalgaliste toetust nüüd umbes 8000 ehitussektori töötajale, kes väidavad, et nad teenivad täistööajaga netotasuna tunnis 2,6 eurot. Nii palju, kui mina ehitusettevõtjatega suhtlen, selle raha eest ei saa mitte kedagi tööle, aga ometi me riigina võtame andmed vastu ja maksame toetuse ka veel takka," oli Helm kriitiline.

Näiteks ehitussektori keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1118 eurot, seega teenivad 2,6-eurose netotunnitasuga ehitajad brutotasuna 495 eurot kuus ehk turu keskmisest 2,3 korda madalamat palka.

Madalapalgaliste toetust saab taotleda täiskohaga töötaja, kelle aastane tulu jääb alla 7817 euro ehk keskmiselt alla 651 euro kuus.

Kõige madalama keskmise brutopalgaga sektorid on toitlustus (625 eurot kuus), jaekaubandus (782 eurot kuus) ja majutus (793 eurot kuus), seega on enim palgatoetuse taotlusi eeldada just neist valdkondadest. Samas näitab MTA kogemus, et enim kiputakse ehitussektori kõrval ümbrikupalka maksma just toitlustuse ja majutuse alal.

Mis aladel madalapalgaliste toetuse taotlejad töötavad, ei ole MTA statistikat veel jõudnud teha.