Taani valitsuse plaan võib muuta oluliselt Nord Stream 2 projekti tulevikku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taani valitsus näeb gaasitrassis Nord Stream 2 julgeolekuohtu ja tahab muuta seadust nii, et sellistest projektidest saaks keelduda ka välis- ja julgeolekupoliitilistel põhjendustel. Siiani on arvestatud vaid keskkonnaalaseid aspekte.

Ekspertide hinnangul võib taanlaste samm tuua muutusi kogu projekti arengus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nord Stream 2 gaasitrass, mis peaks valmima 2019. aasta lõpuks, kulgeks Läänemeres Nord Stream 1 kõrval. Toru algaks Venemaalt ja lõppeks Saksamaal.

Eesti majandusvööndit toru ei läbiks, küll aga Soome, Rootsi ja Taani oma.

Taani valitsus peab gaasitoru julgeolekuohuks, mistõttu algatati seadusemuudatus, mis lubaks keelduda gaasitoru ehitamisest oma territoriaalvetesse ja majandusvööndisse.

"Me oleme saanud vastuse Euroopa Komisjonist, et Venemaa ja Saksamaa vahelist gaasitrassi ei ole energia varustuskindluse tagamiseks vaja. Praegu ei saa me selliste taotluste puhul nagu Nord Stream 2 kaasata julgeoleku- ja välispoliitilisi aspekte. Vaadates tulevikku, siis me tahame seadusi, mis lubaks meil Taanis arvestada ka julgeoleku- ja välispoliitilisi aspekte taotluste puhul, mis puudutavad gaasitorude juhtimist läbi meie territoriaalvete," selgitas Taani energeetika- ja kliimaminister Lars Christian Lilleholt.

Euroopa Komisjon on küsinud liikmesmaadelt nõusolekut, et pidada Nord Streami 2 suhtes täiendavaid läbirääkimisi. Eesti valitsus on seisukohal, et Nord Streami juhtmed vähendavad Kesk- ja Ida-Euroopa energiajulgeolekut. Rootsi ja Poola valitsused Nord Stream 2 rajamist ei toeta, Soome käsitleb aga gaasitrassi vaid keskkonna-, mitte julgeolekualase küsimusena.

"Kindlasti see küsimus, mille taanlased on tõstatanud, et kui projekt läheb ikkagi ühe või teise riigi majandusvööndist läbi, et kas sellel projektil on ka sõnaõigus, et see kindlasti võib sellele projektile ka mingisuguseid muutusi tuua. Ehk siis, kui leitakse juriidiline alus, et taanlased või rootslased, kelle vetest need läbi lähevad, see projekt, et siis saab näha, mismoodi käsitletakse transiitvoogusid," sõnas majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

"Ma ei oska öelda, kas see projekt üldse osutub võimalikuks, kui Rootsi ja Taani keelduvad pakkumast oma territoriaalvett. On ju ka keskkonnaalased küsimused. See gaasitrass peaks väga lähedalt mööduma Gotlandi saarest või Bornholmi saarest, siis on arusaadav, et ka Venemaa sõjajõududel, sealhulgas Balti laevastiku huvi on kõrgendatud, et viibida seal piirkonnas, et n-ö julgestada ja kaitsta oma gaasitorusid," kommenteeris Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: