Mida arvab sellest ja välispoliitikast üldiselt Eesti rahvas? Sellele küsimusele otsis 2017. aasta jaanuaris vastuseid MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut. Koostöös Turu-uuringute AS-iga viidi läbi küsitlus, milles uuriti inimeste arvamusi Eesti suhete osas muu maailmaga.

Valdav enamus vastanutest arvab, et Eesti on globaliseerumisest võitnud ja peab õigeks seni toimunud ühinemist Lääne organisatsioonidega – ka vene rahvusest vastajad. Inimesed ei pea küll Eesti välispoliitikat kuigi iseseisvaks, kuid enamuse arvates kaitseb praegune välispoliitika Eesti huve parimal viisil.

Samas on praegune koostöö Euroopa Liidu tasandil inimeste arvates piisav ning kindlasti ei pooldata lõputut võimu kandumist riikideülesele tasandile, mis võiks ohtu seada rahvusriigi püsimise. 

Üha enam teevad Euroopas häält tsentristikust peavoolust kõrvale kalduvad parteid. Nende parteide üks loosung on vastuseis globaliseerumisele ja sellega kaasnevale. Samas võib väita, et see loosung tuleneb nende parteide valijate hoiakust (ja vastupidi). 

Saksamaal paiknev Bertelsmanni sihtasutus tõi 2016. aasta novembris avaldatud uuringus välja, et 45 protsenti eurooplastest näeb globaliseerumises pigem ohtu kui võimalust. Keskmisest kõrgem on globaliseerumise ohutaju ja majanduslik ebakindlus eliidivastaste erakondade valijate seas. Näiteks 76 protsenti Prantsusmaa Rahvusrinde ja 78 protsenti Saksamaa AfD valijatest pelgavad globaliseerumist. 

Euroopas suhtuvad globaliseerumisvastased jõud Euroopa Liitu negatiivselt. Tõusuteel olevad erakonnad, nagu näiteks Rahvusrinne Prantsusmaal, ähvardavad võimule saades töötada liidust välja astumise nimel. 

Eestis selliseid tendentse näha pole. 85 protsenti Eesti elanikest (sealhulgas 85 protsenti EKRE valijatest) on arvamusel, et Eesti on globaliseerumisest ehk riikidevahelise kaubanduse, kommunikatsiooni, reisimise jms suurenemisest võitnud. Eestis pole ühtegi erakonda, mille valijad ülekaalukalt näeksid üleilmastumist negatiivsena. 

Eesti ja Lääne organisatsioonid

Eesti jaoks oli pärast iseseisvuse taastamist suurim eesmärk liituda nii paljude Lääne organisatsioonidega kui võimalik. See eesmärk täideti – Eesti on Euroopas üks enim integreerunud riike, kuuludes nii Euroopa Liitu, eurotsooni, Schengeni viisaruumi, NATO-sse kui ka OECD-sse. 

Eesti rahva enamus on veendumusel, et see eesmärk oli õige: tervelt 82 protsenti küsitletutest peab võimalikult paljude Euro-Atlandi organisatsiooniga ühinemist positiivseks. 84 protsenti kõikidest küsitletutest (nende seas näiteks 72 protsenti EKRE valijatest) arvab, et Eesti peaks kuuluma Euroopa Liitu. Ühtviisi positiivsena näevad seda nii eesti kui ka vene emakeelega vastajad.

Samas arvab 54 protsenti inimestest (nende seas näiteks 50 protsenti sotsiaaldemokraatide valijaist ning 55 protsenti EKRE toetajatest), et praegune Euroopa majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö on piisav. Integratsiooni süvenemist pooldab vaid 29 protsenti vastanutest. Seega ei ole Euroopa Liidu liikmelisuse kahtluse alla seadmine põhjendatud, kuid veelgi süvenev integratsioon ei oleks samuti inimestele meelepärane.

Hinnang välispoliitikale

Rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine tähendab paratamatult teatud määral rahvusriikide valitsuste pädevuste delegeerimist riikideülesele tasandile. Eestil on oma väiksuses tulenevalt üsna keeruline välispoliitikas midagi iseseisvalt ära teha ning eesmärkide saavutamiseks on vaja (suuremaid) liitlasi.

Kodanikel ei ole selles osas ka mingeid illusioone. Vaid selge vähemus (36 protsenti) inimesest arvab, et Eesti on oma välispoliitikas iseseisev. Sellest hoolimata on aga enamus inimestest (64 protsenti) seisukohal, et praegune välispoliitika kaitseb Eesti riigi huve parimal viisil.

Enam-vähem kõikides välispoliitilistes küsimustes olid ühel meelel peaaegu kõikide parlamendierakondade valijad. Ainsana eristusid teatud küsimustes Keskerakonna toetajad, kellest märkimisväärne osa kuulub Eesti venekeelsesse elanikkonda.

Keskerakonna toetajate eristumine tuleneb eestlaste ja venelaste arusaamade lahknevusest: 74 protsenti eestlastest ning kõigest 28 protsenti venelastest on arvamusel, et praegune välispoliitika kaitseb Eesti riigi huve parimal viisil. Pole keeruline ennustada, et kohalike venelaste üldine negatiivne hinnang Eesti välispoliitikale tuleneb suhtumisest Venemaa-suunalisesse poliitikasse.

Inimestele esitati ka küsimus, kumb Eesti välispoliitilistest eesmärkidest on olulisem: kas tugev liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega või head suhted Venemaaga. Eesti kodanikud jagunesid selles küsimuses täpselt pooleks. Venelastest peab viimast eesmärki olulisemaks 94 protsenti, kuid üllatuslikult peab ka märkimisväärne osa eestlastest (41 protsenti) häid suhteid Venemaaga olulisemaks tugevatest liitlassuhetest Ameerika Ühendriikidega. Need eesmärgid on küll reaalsuses sageli teineteist välistavad.

Venemaa oht ja NATO

Eesti välispoliitika eesmärgid on põhinenud majanduslikel, kultuurilistel ja julgeolekualastel argumentidel. Majanduslikel, kuna Lääne-suunalises integratsioonis nähti positiivset mõju majanduskasvule; kultuurilistel, kuna nähti või sooviti näha end Lääne tsivilisatsiooni kuuluva ühiskonnana; ja julgeolekualastel, kuna peamise ohuna on nähtud Venemaad.

Just viimane argument on kõige aktuaalsem tänasel päeval. Väheüllatuslikult ilmneb selles küsimuses märkimisväärne erinevus eestlaste ja venelaste vastustes. Kui kõikidest vastanutest arvab 60 protsenti ning eestlastest 70 protsenti, et Venemaa kujutab ohtu Eesti julgeolekule, siis vene rahvusest vastajatest peab Venemaad ohtlikuks vaid 6 protsenti.

2014. aastal alanud Ukraina sündmuste tagajärjel on siia Venemaa heidutuseks paigutatud NATO üksused. Kokku 57 protsenti Eesti kodanikest arvab, et tegemist on julgeolekut suurendava protsessiga. Samas on seda meelt eestlastest 64 protsenti ja vaid 20 protsenti venelastest.

Tasub mainida, et Vene meedias kajastatakse NATO üksuste Baltikumi paigutamist kui arutut käiku, Venemaa provotseerimist ja sõjaõhutamist, mis on hoopis julgeolekule kahjulik. Selle argumendiga nõustub 34 protsenti vene keelt kõnelevatest vastajatest. Kõige suurem osa (46 protsenti) venelastest arvab siiski, et see ei suurenda ega vähenda julgeolekut.

On näha, et kõik erakonnad, mis toetavad senist välispoliitilist suunda, kaitsevad kahtlemata oma valijate huve. Ainult praeguse peaministri partei puhul on näha vastuolusid valijate huvide ja erakonna poliitika vahel. Keskerakond on ainus riigikogu erakond, mille valijatest üle poole (54 protsenti) ei poolda senist välispoliitilist kurssi.

Samas ei pruugi vene valija arvamus tähendada seda, et nad ootaks 180-kraadist suunamuutust ega isegi NATO vägede väljaviimist, vaid lihtsalt paremaid suhteid Venemaaga. Samuti ei väljenda EKRE avaldus Euroopa Liidu kohta nende toetajate enamuse seisukohti. 

Kas Eesti liigub vastuvoolu?

Eesti valija on üldiselt olnud Lääne integratsiooni pooldav ning näinud globaliseerumises võimalust, mitte ohtu. Sellest tulenevalt on üsna vähetõenäoline, et ükski erakond suudaks oma populaarsust suurendada lubadustega, mis võiks õõnestada seni püsinud välispoliitilist konsensust – vaid Keskerakonnal tuleks oma valijatele välispoliitilist olukorda selgitada.

See muidugi ei tähenda, et soovitakse lõputut valitsuse ülesannete delegeerimist rahvusülesele tasandile – vaid 15 protsenti inimestest arvab, et inimkond peaks liikuma ühtse maailmakorra tekkeni, kus puuduksid riigipiirid ning kaoksid rahvuslikud, kultuurilised ja muud eripärad.

Seega on Eesti inimeste jaoks välispoliitiline kurss meelepärane, kuni see ei ohusta põhiseaduse preambulas kirja pandud eesmärki: tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade (mis muuseas peaks olema Eesti Vabariigi põhieesmärk koguni 92 protsendi inimeste arvates.

Inimeste meelsust vaadates on poliitilistel jõududel soovitav seista selle eest, mida Eesti on välispoliitiliselt saavutanud. Näiteks Euroopa Liidu puhul ei soovi inimesed sealt lahkumist, ega olda positiivselt meelestatud integratsiooni süvenemise osas. Eesti inimene pooldab suhetes muu maailmaga status quo säilimist. 

Artiklis kajastatud andmed pärinevad MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt 2017. aasta jaanuaris läbi viidud uuringust, kus silmast-silma küsitleti 795 Eesti Vabariigi kodanikku. Andmed on esitatud ainult oma seisukoha välja öelnud vastanute põhjal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.