Viktor Trasberg: Eestis pole puudus oskus-, vaid odavtööjõust
Eesti tööturu põhiprobleemi olemus peitub majandusstruktuuris – liiga suur hulk töötajaid toodab liiga palju odavaid kaupu ja teenuseid. See omakorda ei võimalda tõsta palka ega olla atraktiivne Euroopa Liidust tulevale tööjõule, märgib Viktor Trasberg Vikerraadio majandusteemalises päevakommentaaris.
Hiljuti avaldas konjunktuuriinstituut ülevaate Eesti majanduse üldisest olukorrast ja lähiaastate väljavaatest. Toodi välja ka ekspertide arvamus praegustest kõige suurematest majandusprobleemidest, millega ettevõtted silmitsi seisavad. Ülim üksmeel valitseb selles, et meie ettevõtluse suurim nõrkus on oskustööjõu puudus.
Tööjõuprobleem on Eestis olnud juba aastaid. Aga probleemi põhjust ei julgeta paraku välja öelda ning sellest tulenevalt ei saa pakutud lahendused tööturule kuigi palju leevendust tuua.
Kõigepealt peaksime määratlema, mida tähendab „oskustöötõu puudus“?
Väidetakse, et töötajaid jääb lihtsalt meie demograafiline seisu tõttu üha vähemaks. See väide aga ei päde, sest Eesti kuulub Euroopa Liitu, mille üks peamine aluspõhimõte on tööjõu vaba liikumine üle riigipiiride. Selles ühtses majandusruumis on 350 miljonit töötajat. Kas sellest siis ei jätku Eesti ettevõtetele?
Olgem ausad – meie tööjõupuuduse tegelik põhjus on madal palk, mitte inimeste arv. Seega ei ole küsimus kvalifitseeritud tööjõu puudumises, vaid eelkõige odava tööjõu puuduses. Kui palk oleks kõrgem, küll oleks siis ka töötajaid.
Paljud ettevõtted püüavad säilitada odaval tööjõul põhinevat ärimudelit, mis on pikka aega olnudki Eesti konkurentsieelis. Selmet minna üle rohkem lisandväärtust ja kõrgemat palka võimaldavale äritegevusele, püütakse odava tööjõu abil kramplikult säilitada olemasolevat majandusmudelit.
Meil on täna ikka veel liiga palju ja liiga odavat tegevust teeninduses, kaubanduses ja tööstussektoris. Odava tööjõu puudus võiks aga olla just see survevahend, mis sunniks meie majandust moderniseeruma ja liikumas suurema digitaliseerumise ning automatiseerumise suunas. Et majandusstruktuur oleks selline, mis võimaldaks teha kallimat tööd väiksema hulga inimestega.
Kuna odavat Eesti tööjõudu pole, siis kuuleme soovitusi olukorra parandamiseks. Näiteks, et kupatatagu noored ülikoolidest välja hoopis ametikoolidesse õppima n-ö pärisasja ja toodagu sisse odavat tööjõudu väljastpoolt Euroopat. Need ettepanekud näitavad, et probleemi tegelikku olemust ei taheta tunnistada.
Veel kord. Probleemi olemus peitub majandusstruktuuris – liiga suur hulk töötajaid toodab liiga palju odavaid kaupu ja teenuseid. See omakorda ei võimalda tõsta palka ja olla atraktiivne Euroopa Liidust tulevale tööjõule.
Majandusstruktuuri moderniseerumist mõjutavad loomulikult väga paljud tegurid, näiteks riiklik struktuuri- ja innovatsioonipoliitika, haridus- ja maksusüsteem. Aga ka ettevõtete muutustahe.
Vaatame välistööjõu kasutamist. Selles raamistikus räägitakse ainult väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvast tööjõust, sest Euroopa töötajaid ei suuda meie tööandja reeglina palgata, kuigi puudust neist ei oleks. Väidan, et sellist tööjõudu nagu meile kohe sobiks, pole maailmas tegelikult olemas. See, et sisseränne toob siia kõrge kvaliteediga töötegijaid, kes sujuvalt sobituvad meie olemasolevasse majandusstruktuuri, on puhtakujuline soovmõtlemine.
Tegelik lahendus on välismaalt saabuvad töötegijad ise ette valmistada ja koolitada. Kui Eesti ülikoolid ingliskeelestuvad täna liigagi kiiresti, siis kutseõppesektor pole sisulist rahvusvahelistumist veel alustanudki. Ja ometi on just see haridussektori osa, mis valmistab ette neid töötajaid, kellest täna kõige suurem puudus on.
Kui mitu ametiõppekava on meil täna inglise keeles sadade õppekavade peale kokku? Vaid Valga kutseõppekeskuses on mitu eriala, kus saab ka inglise keeles õppida. Tubli!
Ametikoolid on välja arendanud õppebaasi, mis on vägagi moodne, aga keda pole, on ameti õppijad. Kuid kas me siis peame õpetama hotellindust, kokandust ja metallitööd inglise keeles? Jah – seda tulebki tegema hakata, kui tahame, et Eesti areneks ning meie tööturule uusi ja oskustega inimesi juurde tuleks. Ingliskeelne ametiõpe võiks olla see atraktiivne pakkumine, mis toob Eestisse uusi noori mujalt maailmast ja sobitab nad meie tööturu vajadustega.
Tunnistan, et see kõik ei ole nii lihtne ning kutseõpetuse osaline ümberkujundamine ingliskeelseks ei ole nii kerge kui kõrghariduse ümberkujundamine. Aga see on tegevus, mis toidab ennast ise ära ja on tegelik lahendus tööjõuprobleemile. Õppeperioodil saaks ametiõppijaid kaasata praktikale ja siduda ettevõtetega kui oma võimalike tulevaste tööandjatega.
Teiselt poolt võiks ingliskeelne ametiõpe olla lausa haridusekspordi allikas, mille väärtusloome võiks olla vägagi tähelepanuväärne. Tooksin siinkohal omapärase näite: me ei tea vist kedagi, kes sai rikkaks Californias tekkinud kullapalaviku tuules 160 aastat tagasi. Küll aga teame kõik meest nimega Levi Strauss, kes sai rikkaks kullaotsijatele varustuse ja riiete müümisega.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar