Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban lubas, et reedel kogutud ideid kasutatakse Eesti seisukohtade kujundamisel, mis jõuavad Euroopa Komisjoni lauale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige enam häirivad Eesti põllumajandustootjaid jätkuvalt ebavõrdsed konkurentsitingimused.

"Kui me vaatame otsetoetuste taset, mis praegu on selline, kus me perioodi lõpuks jõuame 160-170 euroni hektari kohta, samal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt on see 240 eurot hektari kohta, siis see on kindlasti üks teema, mille me tõstatame. Aga neid teemasid on kindlasti rohkem," selgitas Gorban.

"Näiteks on igasugused reeglid rohestamise alal - püsirohumaa, mis on täiesti mõttetu teema ja mida nüüd mehed peavad tagasi rajama, ja vilja kasvatamine on sellega pärsitud," rääkis Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

"Eesti on arenenud nii kaugele, et meil on päris palju ka suuri tegijaid ja nüüd tahetakse teha vahet, et osa hektareid on toetuskõlbulikud ja osa hektareid ei ole," lisas ta.

Eesti Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert märkis, et toetused peaksid kindlasti olema sellised, et ka väiksemad talud ja peretalud saaksid maal jätkusuutlikult tegutseda. "Et noored ei pöörduks maalt linnadesse, et noored võtaksid talusid üle ja et töökohad ja elu maa säiliks," sõnas ta.

Kuidas maale uusi tööhõivevõimalusi luua ja sealset potentsiaali paremini ära kasutada, seda arutati elava maamajanduse töörühmas. Alustada tuleks e-riigi võimaluste paremast ärakasutamisest.

"Elekter, internet, teede võrgustik. Kohalik transport on täna see, mis pärsib ettevõtjaks hakkamist maapiirkonnas. Ja kindlasti ka koolihariduse ja lasteaia võimalused on väheseks jäänud," loetles Saaremaa turismiettevõtja ja tõulammaste kasvataja Signe Sarah Arro.

Kokkutulnud põllupidajad leidsid, et Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika pole suutnud sektorit tabanud kriisiga toime tulla ja seda enam tuleb sellega arvestada järgmisel rahastamisperioodil.