Tudengid otsisid Tootsi kunagisele briketivabrikule uut rakendust ({{commentsTotal}})

Eesti Kunstiakadeemia tudengid tutvustasid pühapäeval Tootsi kunagises briketivabrikus ideid sellele uue funktsiooni leidmiseks. Vabrik suleti 2011. aastal ja hooned on üle antud Eesti turbamuuseumile, kes alles otsib oma nägu ja väljundit.

Tootsi briketitehas valmis 1938. aastal ja oli siis Eesti moodsaim tööstushoone. Lähedal asuvad rabad võimaldasid turbatööstust arendada ja brikett oli nõutud kaup. Nii kasvas turbatööstus ja koos sellega ka töölisküla, millest sai rohkem kui 2000 elanikuga alev, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vabrik suleti, kui nõudlus briketi järele kadus. Praegu on Tootsi vallas ligi 800 elanikku.

Aktsioonil "Soojuskatedraal" esitleti ideid briketivabriku hoone võimalikust tulevikust, mis varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni.

"Kohalikul turbatööstusel oli esimene plaan see vabrikuhoone maha lammutada. Aga kohalikud inimesed ka mõtlesid, et see hoone võiks ju säilida, sest see on ikka kohalik sümbol ja lõpuks siis Tootsi Turvas otsustas selle hoone anda Eesti Turbamuuseumi kasutusse," selgitas Eesti Turbamuuseumi juhatuse liige Hannes Puusepp.

Eskiisprojekti saamiseks pöördus turbamuuseum Kavakava arhitektuuribüroo poole, seal juba kaasati tudengid.

"Kindlasti ei ole mõtet teha uut elamuskeskust, mida siin Eestis on väga palju. Tootsi on ise väga terviklikult säilinud asula, kogu see tööstushoone siin on ikkagi väga suur väärtus, siin on veel masinad ja asjad alles. Erinevalt näiteks Sindist on ta ikkagi väga hästi säilinud. Selles mõttes ei ole siin väga palju teha," lausus arhitektuuribüroo Kavakava arhitekt Indrek Peil.

Tudengitele pakkus vana maja omajagu põnevust.

"Eriti põnev oli, et me saime tegeleda olemasoleva ruumiga. Sest enamasti me võtame ette uued projektid, tekitame mingi uue asja täiesti. See, mis me projekti järgi pidime tegema, oli esiteks Tootsi turbamuuseum, arendada see asi välja. Ja siis lisaks meil oli veel tarvis teha spaafunktsioon ja mingisuguseid lisafunktsioone ise juurde mõelda," rääkis arhitektuuritudeng Paulina Pähn.

Nii saigi välja pakutud hulk ideid, millest nüüd kohalikud peaksid valiku tegema.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: