Simm (69) esitas riigikohtule taotluse riigilt õigusabi saamiseks, kuna ta tahab vaidlustada seal kohtumäärused, millega teda enne tähtaega ei vabastatud.

10. aprillil jättis Tartu ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse, millega Simmi vanglast ei vabastatud.

Ringkonnakohus märkis, et Simm on toime pannud erakordselt raske kuriteo Eesti vabariigi vastu. "Seetõttu riivaks tema praegune vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega," kinnitas kohus.

Kohus tõdes, et Simmil on talle mõistetud karistusest kantud vaid kaks kolmandikku ning tema vabastamine ligikaudu neli aastat enne talle mõistetud karistuse lõppu ei oleks kooskõlas ühiskonna õiglustundega.

Märtsi keskel leidis Tartu maakohus, et kuigi Simmi puhul on uute kuritegude toimepanemise oht madal, siis ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldpreventiivsetel kaalutlustel.

Simmi ennetähtaegset vabastamist toetas maakohtus Tartu vangla, kuid ei toetanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing.

Simm maakohtu määrusega ei nõustunud ning vaidlustas selle ringkonnakohtus.

Praeguseks on Simm kandnud karistusest ära üle kahe kolmandiku ja kohus vaagis tema võimalikku ennetähtaegset vabastamist tulenevalt seadusest.

Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.

Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1 380 000 eurot.

Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.