Sigrid Nurm: kes vastutab tööõnnetuse eest? ({{commentsTotal}})

kriisiõppus
kriisiõppus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas tööõnnetuste põhjused peituvad lohakalt tööülesandeid täitvas töötajas või hoopis tööandjas, kes ei ole töökohta piisavalt ohutuks kujundanud?

2016. aasta oli selle aastakümne tööõnnetusterohkeim. Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimus 26 surmaga lõppenud ja 1019 raske kehavigastuse kaasa toonud tööõnnetust (raske kehavigastus karistusseadustiku mõttes tähendab töövõime kaotust vähemalt 40 protsenti). Rääkimata tuhandetest kergematest juhtumitest.

Töösuhe on alati kahepoolne. Kohustused ja vastutus ei saa lasuda ainult ühel poolel. Kuna töötaja on töösuhtes alati nõrgem osaline, peab tema kaitse oma kohuseks võtma riik. Ainult seadused ei muuda aga ühegi töölise tööpäeva ohutumaks. Neid tuleb ka järgida.

Kuigi seadusandja on pannud tööandjale hulgaliselt kohustusi, alustades riskide hindamisest töökohal ning lõpetades väga konkreetsete suunistega isikukaitsevahendite sobivuse või teatud näitajate piirnormide kohta, ei tohi ka töötaja tööohutust puudutava tegevuse juures passiivseks jääda.

Kui tööandjale heidetakse õnnetuste puhul ette eelkõige tegevusetust tööohutuse tagamisel, siis töötaja kohus on muu hulgas talle antud isikukaitsevahendeid korrektselt kasutada. Kui neid napib, siis peab töötaja julgema nõuda tööd turvalisemaks muutvaid abivahendeid.

Seaduses sätestatu järgimist peavad silmas pidama nii tööandjad kui ka töötajad. Näiteks peavad tööplatsil olema eraldatud jalakäijad ja rasketehnika liikumistsoonid. Kuid kui tööandja seadust rikub ja töötajad omalt poolt sellele tähelepanu ei juhi, tekibki ohtlik olukord.

Ilmselgelt ei taga tööohutust ainult töötajale esimesel päeval antud sajaleheline juhend, kus kirjeldatakse, mida, kus ja kuidas teha ja mis tegemata jätta. Tööohutuse kindlustamine ei saa piirduda vaid formaalse dokumentide vormistamisega. Siiski on ohutusjuhendid, mis peaksid tagama tööohutuse, sageli väga teoreetilised, sisaldades keerulisi erialaseid termineid ning nende maht on niivõrd suur, et nende läbitöötamine jääb sageli pinnapealseks.

Allkiri töötaja juhendamise kaardil ei näita sageli seda, et töötaja ka tegelikkuses tööprotsessist aru on saanud, veel vähem mõistnud ohtusid, mis teda töötamisel ähvardavad.

Statistika kohaselt juhtub 35 protsenti tööõnnetustest uute töötajatega. See näitab selgelt, et tööprotsesside kirjeldus ning koostatud dokumendid ettevõtetes ei ole piisaval tasemel ja uus töötaja oma teadmatuses ei pruugigi näha neid ohte, mis kogenud töötajale on enesestmõistetavad.

Samas ei saa tööohutuse tagamine piirduda ühekordse pika ja põhjaliku juhendamisega. Kui uued töötajad saavad viga teadmatusest, siis pikema staažiga töötajal tekkiv rutiin võib õnnetuste tekkepõhjusena olla sama oluline ning sageli ka palju ohtlikum. Uue töötaja tähelepanu on alati teravam kui sama masinat kümme aastat kasutanud töötajal. Mida paremini õpib inimene rutiinset tööd tehes tööprotsessi tundma, seda sagedamini kipub ta ennast üleliia usaldama ja rohkem riskima.

Seetõttu ei tohi tööohutusalane koolitamine olla suunatud ainuüksi uutele töötajatele, vaid peab hõlmama kogu töötajaskonda ja seda sagedamini kui kord kümnendi jooksul. Tööohutuse tagamine ettevõttes peab olema igapäevane protsess, kuhu kaasatud spetsialiste päriselt huvitab tööprotsessi ohutus. Tööandja kohustus on süstemaatiliselt kontrollida töötajate teadmisi, töövõtteid ning töökeskkonda, tuvastamaks, kas kõik vastab normidele.

Mitte keegi meist ei mõtle hommikul tööle minnes, et tema on see, kellega täna midagi juhtub. Õnnetuste vältimiseks on oluline, et töösuhte mõlemad pooled võtaksid endale aega, mõtestaksid oma tööprotsessi ja hindaksid ausalt ja erapooletult riske. Töökeskkonna parandamine ei saa jääda ressursinappuse või hoolimatuse taha. Iga raskelt viga saanu on kaotus mitte ainult konkreetsele tööandjale, vaid meile kõigile. 

Seega on vastus küsimusele, kes on tööõnnetuses süüdi, lihtne – vastutus on ühine. Eesmärk on liikuda parema töökeskkonna poole ja see ei peaks toimuma läbi kriminaal- või haldussunni vahendite.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: