Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt värbas GRU Artjom Zintšenko (30) 2009. aastal ning alates 2013. aastast kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni osales ta aktiivselt Eesti julgeoleku kahjustamisele suunatud GRU agentuur-operatiivtöös.

Zintšenko sai Eesti vastu suunatud salajase koostöö käigus ülesandeid GRU töötajatelt ning peamiselt oli tema ülesanne koguda teavet riigikaitseliste objektide ja elutähtsat teenust tagavate objektide kohta Eesti Vabariigi territooriumil, aga ka näiteks kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaliste liitaste tehnika liikumise kohta Eestis.

Samuti sai Zintšenko ülesandeid hankida GRU-le Eestist soovitud esemeid, näiteks sidevahendeid.

"Artjom Zintšenko osaledes sellises agentuur-operatiivkoostöös alates 2009. aastast, asus 2013. aastal elamisloa alusel Eesti Vabariiki ja siis hakkas ta juba aktiivsemalt GRU agendijuhtide ülesandeid täites koguma riigikaitseliste objektide, elutähtsaid teenuseid täitvate, Eesti kaitseväe, Eesti Kaitseliidu, aga ka meie liitlaste, tehnika, sõjaväe informatsiooni kohta," selgitas riigiprokurör Inna Ombler "Aktuaalsele kaamerale".

Ombleri sõnul oli Zintšenkol rohkem kui üks agendijuht. Riigiprokuröri kinnitusel on Zintšenko oma tegevust kahetsenud.

Salajase agentuur-operatiivtöö käigus kogutud teavet ja esemeid edastas Zintšenko korduvalt ja perioodiliselt GRU töötajatele nii sidevahendite kaudu kui ka Peterburis toimunud kohtumistel.

"Kohtuotsusega otsesest kahju välja ei mõistetud, küll on aga ilmselge, et juba praeguseks on üle vaadatud erinevad nõrgad kohad, mida peab analüüsima - mida on ka tehtud - ja mida oleks edaspidi keerulisem sellisel huvilisel edastada ja mis võiksid kahjustada Eesti julgeolekut," rääkis kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp.

Info hulk, mida ta kaheksa aasta jooksul nii kohtumistel agendijuhtidega kui ka sidevahendeid kasutades edastas, oli suur.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt ei saa rääkida rahalisest motiivist, vaid see oli pigem idioloogiline.

"Meil pole põhjust rääkida sellest, et ta oleks mingisuguse nõrkuse pealt ja santaažiga värvatud, vaid see oli ikkagi koostöö," sõnas Puusepp.

Zintšenko on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Eestis elamisloa alusel alates 2013. aastast.

Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul külastas Zintšenko Eestit viisa alusel ka varem, kuid alalise elamisloa sai ta 2013. aastal ning asus siis koos oma perekonnaga Eestisse elama. Elamisloa andmise aluseks oli mehe seaduslik äritegevus, tema ettevõte tegeles lastekaupade müügiga.

Kaitsepolitsei pressiesindaja ütles BNS-ile, et nüüdseks on tõestamist leidnud kõigi kolme suurema Venemaa eriteenistuse Eesti-vastane tegevus. Samas lisas ta, et pole alust arvata, nagu oleks GRU tegevus Eestis alanud Zintšenkoga või sellega lõppenud.

Kaitsepolitsei pressiesindaja toonitas, et Zintšenko Venemaa kodanikust abikaasa, kes elab Eestis elamisloa alusel, ei ole juhtunuga seotud.

Riigiprokuratuuri juhtimisel uuris kriminaalasja kaitsepolitseiamet, millele eelnes kaitsepolitsei ja teabeameti koostöö.

Zintšenko võeti kaitsepolitsei ja teabeameti koostöö tulemusel kinni 9. jaanuaril.