Eesti kogemus majanduskriisist oli see, et väljusime sellest tugevamana ja sama kehtib ka EL-i kohta, näiteks Schengeni viisavaba ruumi küsimuses. Oleme jõudnud arusaamani, et välispiiri tuleb tugevdada ja et informatsiooni tuleb jagada, lausus Kaljulaid.

Viimase kümne aasta jooksul rakendatud poliitikad on läbinud kadalipu, mille käigus pole ühtegi neist peetud tähtsusetuks ega tühistatud, lausus president.

On näha edasiarenguid, mitte taandumist, rõhutas Kaljulaid.

Kui vaadata EL-i teisi tegemisi, siis on näha, et otsuseid langetati kiiresti, lausus riigipea, tuues näiteks Brexiti küsimuses kiire ühispositsioonini jõudmise ja sanktsioonide kehtestamise Ukraina kriisis.

"Kui vaadata fakte, siis pole mitte mingit põhjust öelda, et EL on kriisis, et see ei toimi, et meie poliitikad on ekslikud," ütles president. See on Eesti sõnum, lisas ta.

EL-il on tõepoolest arenguruumi, sest maailm muutub pidevalt - maailm ei saa iial valmis ja ka EL ei saa iial valmis. Oleme veendunud, et koos saame teha palju rohkem kui kahepoolselt, lausus Kaljulaid.

Samas tuleb meeles pidada, et lubatu tuleb täita ja liikmesriigid peaksid võtma vastutuse nendes küsimustes, mis kuuluvad nende vastutusalasse ega tohiks süüdistada enda läbikukkumistes EL-i institutsioone.

Mogherini: EL-i ühine välispoliitika on vajalikum kui kunagi varem

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles Lennart Meri konverentsi avasõnavõtus, et ühenduse ühine välispoliitika on vajalikum kui kunagi varem.

Mogherini ütles Lennart Meri konverentsi avasõnavõtus, et ei saa olla EL-i liikmesriikide välispoliitikat ilma bloki ühtse välispoliitikata.

Tema sõnul on EL-is liikmesriigid, kes on väiksed ja need, kes pole veel aru saanud, et nad on väiksed.

"Me suhestume maailmaga, kus tegutsevad kontinendisuurused võimud. Mõju avaldamiseks on vaja suurust ja kaalu," lausus Itaalia eksvälisminister.

EL on tema sõnul palju rohkem kui selle kodanikud sageli mõistavad. "Me oleme maailma suurim turg ja suuruselt teine majandus ka ilma Suurbritanniata."

"Me oleme paljude riikide jaoks tähtsaim kaubanduspartner. Me oleme suurim jõud ÜRO-s. Me kahjustame end, kui alatähtsustame oma rolli," sõnas Mogherini.

Tema sõnul on EL viimase aasta jooksul hoogustanud kaitsekoostööd seninägematul moel ja see ei ole tingitud mitte Suurbritannia lahkumisest, vaid mõistmisest, et EL ei saa endale enam lubada olemasolevate võimete ja ressursside kasutamata jätmist.

Mogherini: praegu on tähtis saavutada Minski protsessiga tulemusi

Praegu on tähtis tagada, et Ukraina konflikti reguleerimise Minski protsess annaks mingeid tulemusi, mitte mõelda selle formaadi muutmise üle, ütles Mogherini reedel Tallinnas.

"Me peame jätkama prantslaste ja sakslaste toetamist selle formaadis, aitama meie Ukraina sõpru ja tagama, et nemad teeksid oma osa. Samuti peame survestama Venemaad," ütles ta.

Ta rõhutas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rolli tähtsust Ukrainas ja EL-i toetust sellele.

Mogherini sõnul panustas Venemaa sellele, et Ukraina riik kukub sõja survel seesmiselt kokku. "Seda ei ole juhtunud ja me aitame kaasa positiivsetele protsessidele Ukrainas," lausus välispoliitikajuht.

Mogherini: EL investeerib kaitsesse liiga killustatult

Mogherini hinnangul investeerib Euroopa Liit kaitsesse liiga killustunud moel ja investeeringute efektiivsust tuleks tõsta.

Mogherini sõnul usub Euroopa Liit jätkuvalt, et NATO on Euroopa julgeoleku vundament, kuid on ka arusaam, et eurooplastena peame tegema omaenda julgeoleku jaoks rohkem.

"Eurooplased investeerivad kaitsesse 50 protsenti sellest, mida Ameerika investeerib, kuid Euroopa kaitseväljund on USA omast 15 protsenti. Miks? Sest me investeerime killustunud moel."

"See, mida EL saab teha, on anda liikmesriikidele ruumi, vahendid ja stiimulid investeerida ühiselt kaitsesse, kaasa arvatud võimekustesse, et saavutaksime efektiivsemalt tulemusi isegi kui raha hulk jääb samaks," ütles Mogherini.

"See tähendab arukamalt kulutamist ... ning ennekõike tähendab see, et eurooplastel on viimaks piisavalt mastaabisäästu kaitsetööstuses ja uurimisprogrammides. See annaks viimaks aluse Euroopa kaitsele. Seda saab teha ainult EL - see on kasulik liikmesriikidele, NATO-le, meie Ameerika sõpradele ning meie ja meie kodanike julgeolekule," lisas ta.

"EL pole sõjaline allianss ega taha selleks saada, kuid tahame efektiivsemalt kasutada neid vahendeid ja ressursse mis meil on. Võlgneme selle meie maksumaksjatele, kelleks on kodanikud ... Peame tegema kaitsetööd paremaks, olema efektiivsemad."

Letta: Poola ja Ungari ei saa ülejäänud EL-i šantažeerida

Poola ja Ungari ei saa teisi EL-i liikmesriike šantažeerida, vastasel juhul valivad 19 liikmesriiki kiirema lõimumise tee, ütles Itaalia peaminister Enrico Letta reedel Tallinnas Lennart Meri konverentsil.

"Visegradi neliku riigid võtavad teistest riikidest erinevaid positsioone. Me oleme olnud liiga nõrgad" neile vastuseismisel, lausus Letta konverentsi avapaneelis vastuseks küsimusele Ungari ja Poola autoritaarsusesse kalduvate ning õigusriigi suhtes üha vaenulikumate valitsuste kohta.

Tema sõnul on probleem selles, et Euroopa Liidu Nõukogu on liiga tugev. "Mitte kõik liikmesriigid ei esinda nõukogus EL-i, vaid eelkõige oma riikide huve."

Kui Poola ja Ungari jätkavad teiste riikide šantažeerimist, toob see kaasa mitmekiiruselise Euroopa 19 eurotsooni liikme juhtimisel, lausus Letta.