Viktor Trasberg: kes maksab alkoholimakse?
Eestis valitseb selge seos: mida madalam tulu, seda suurem on alkoholiga seotud maksukoormus. Seega kasseerib valitsus tulumaksu alandamise madalapalgalistele sisse tarbimismaksude koormuse suurendamine kaudu, tõdeb Tartu ülikooli majandusdotsent Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.
Eestis on sageli juttu tulumaksukoormuse jaotusest erinevate tulurühmade lõikes. Maksuteooria eeldab tulumaksu teatavat progresseeruvust, mis tähendab, et suurema tulu saajad panustavad ka riigikassasse suhteliselt rohkem kui väiksematululised.
Erinevalt isiku tulumaksust on aga tarbimismaksud tavapäraselt regresseeruva iseloomuga. Lihtsas keeles – suhteliselt suurem maksukoormus lasub madalama sissetulekuga inimestel.
Käsitlen siinkohal alkoholimaksude koormuse jaotumist Eesti tulurühmade lõikes. Tartu ülikool on läbi viinud põhjaliku uuringu alkoholi tarbimisest Balti riikides ning püüdnud leida seoseid tarbimismustri ja tulude vahel.
Eesti täiskasvanud elanikkonnast 85 protsenti tarbib aasta jooksul mingeid alkohoolseid jooke. Ka Eesti riigieelarvel on alkoholiga erisuhe. Oleme alkoholiaktsiisi osakaalu poolest riigieelarves Euroopa suveräänne liider: meie riigieelarve saab 3 protsenti oma tuludest alkoholiaktsiisist.
Alkoholiostud moodustavad keskmiselt 2 protsenti pere kulutustest kuus. Kui ostad kangemat kraami, siis maksad aga paratamatult ka tarbimismakse. Alkoholiga seonduvaid makse on mitu, aga teen juttu kahest – alkoholiaktsiisist ja toote lõpphinnas sisalduvast käibemaksust.
Olgu rõhutatud, et aktsiiside ja käibemaksu arvutamise alus on täiesti erinev. Aktsiis on niinimetatud ühikuline maks. Alkoholi puhul maksustatakse tinglikult alkoholi sisaldavat mahuühikut, sõltumata selle koguse hinnast. Näiteks sõltumatult sellest, kas vein maksab poes 3 eurot või 300 eurot, sisaldab selle hind ikka sama suure summa aktsiisimaksu.
Erinevalt aktsiisist sõltub käibemaks aga kauba hinnast. 3-eurose veini puhul on see 50 senti, 300 eurose veini puhul aga 50 eurot.
Uuringud näitavad, et alkoholiga seotud maksud on Eesti selgelt regresseeruvad. Suhteliselt suurem maksukoormus lasub madalama palga saajatel. Nii näiteks maksavad alla 800-eurose netotulu saajad keskeltläbi 2 protsenti oma majapidamiskuludest alkoholimaksudeks. Üle 1200 eurot teeniva inimese puhul on see ainult 0.7 protsenti netotuludest.
Miks on selline maksukoormuse regresseeruvus halb? Nagu öeldud, alkoholimaksud koormavad madalatululisi suhteliselt rohkem kui kõrgepalgalisi. See mõjutab omakorda tarbimiskulutusi ehk alkoholi kulude tõttu võivad mingid muud vajalikud ostud tegemata jääda. Aga ärgu siis joodagu nii palju!? Tegemist on paraku paljude jaoks sõltuvuskaubaga ning kahjuks käib napsiostmine sageli muude kaupade kokkuhoiu arvelt.
Kui arvutame korrelatsiooni alkoholimaksude kulu ning inimeste tulude vahel, siis tuleb välja selge seos: mida madalam tulu, seda suurem on alkoholiga seotud maksukoormus. Huvitav on aga see, et käibemaks on alkoholi puhul suurema regreseeruvusega kui aktsiisid. See tuleneb meie tarbimise struktuurist ja erinevate alkoholitüüpide hinnatasemest. Kõige suurema regresseeruvusega aktsiisimaks tuleb esile õlle puhul; Lätis on selline jook aga viin.
Lihtsalt öeldes – tulude tõustes ei hakka inimesed rohkem ja kallimat alkoholi tarbima. Või vastupidi – vaesemad inimesed Eestis ostavad liiga palju ja liiga kallist alkoholi. Inimeste alkoholitarbimise muster on välja kujunenud ega sõltu üksüheselt ostuvõimekuse tasemest.
Kui alkoholimaksude regresseeruvust saab siiski peamiselt hinnata õigluse seisukohalt, siis aktsiismäärade tõus mõjutab otseselt riigirahandust ja maksulaekumisi.
Tuleb näha selget seost tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja alkoholiaktsiiside tõstmise vahel. Kuigi madalapalgalised võidavad tulumaksu koormuse vähendamisest, toimub tahes-tahtmata nende maksukoormuse tõus alkoholimaksude kaudu. Tulumaksu alandamine kompenseeritakse tarbimismaksude koormuse suurendamise kaudu.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar