Vikerforelli osatähtsus vesiviljeluses aina suureneb ({{commentsTotal}})

Koorunud vikerforell.
Koorunud vikerforell. Autor/allikas: Toomas Jagomäe/Wikimedia Commons

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2016. aastal 868 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, teatas statistikaamet.

2016. aastal müüdud toodangu maht oli viimase 20 aasta üks suurimaid. Põhiline kasv kala- ja vähikasvatuse toodangus on toimunud viimase viie aasta jooksul – 2012. aastaga võrreldes on 2016. aastal müüdud toodangu maht suurenenud 1,5 korda.

Eestis moodustab müüdud vesiviljelustoodangust olulisima osa vikerforell, mille osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud.

Kui 2015. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 70%, siis 2016. aastal 78%. 2016. aastal müüdi 680 tonni vikerforelli ehk kokku 2,6 miljoni euro eest – tegemist on ühtlasi 20 aasta suurima müüdud kogusega.

Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2015. aastaga ligi 1,2 korda. Harilikku jõevähki turustati 2016. aastal 0,7 tonni – 1,1 korda rohkem kui aasta varem.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ja müüakse veel teisigi kalaliike (ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, pakslaup, säga, tuuralised (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur).

Toidukalamarja turustati 2016. aastal 4,9 tonni, mis on ligikaudu 1,5 korda vähem kui 2015. aastal. Toodangu rahaline väärtus vähenes samuti 1,5 korda. 2016. aastal müüdi toidukalamarja 127 800 euro eest, aasta varem 197 000 euro eest.

2016. aastal müüdi välisriikidesse 9% kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral tuurlasi, ahvenat, vikerforelli ja harilikku jõevähki.

Toimetaja: Priit Luts



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: