Roheliste rattaretk tõstatab küsimuse meretuulepargi mõttekusest ({{commentsTotal}})

Viimati toimus roheliste rattaretk Hiiumaal 1997. aastal ja siis oli tegemist pigem kultuuriloolise matkaga, nüüd tahetakse aga tõstatada küsimust, kas Hiiumaa lähistele plaanitav meretuulepark on mõttekas või mitte.

Ennelõunal praamidega Hiiumaale jõudnud ratturitele tutvustati tuulepargi teemat reede õhtul peetud avalikul arutelul, kus osalesid nii selle pooldajad kui ka vastased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Leidsime Hiiumaa sellisest hetkest, kus ta peab otsustama, kas ta liigub edasi tööstussaarena, milleks suur meretuulepark ta kahtlemata muudab, või siis liigub edasi maailmatasemel tippturismisaarena," selgitas roheliste rattaretke keskkonnaprogrammi juht Helen Arusoo.

Tuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruanne avalikustati sel kevadel ja see ei leidnud tuulepargi rajamist välistavaid mõjusid.

Oma 27. rattaretkel osalev hiidlane Mattias leiab aga, et arutelu tuulepargi üle pole veel läbi. "Igat teemat, mida ei ole piisavalt rahva jaoks lahti seletatud, tuleb sel juhul ükskõik mis võimalusel jälle omakorda käsitleda," ütles ta.

Koos pojaga retkel osalev Koit ütles, et kuigi enam ei tehta matkal sellist talgutööd nagu vanasti, on retkest endiselt kasu. "Ikka rohelise mõtteviisi levitamine, jäätmete sorteerimised - kõik see on näha ja ma usun, et need osalejad, kes siin on käinud, tegelevad sellega ka hiljem ja kodus," rääkis Koit.

Ratturite seas on aga ka neid, kes selle aasta esimesest tõelisest suvepäevast lihtsalt mõnu tundsid.

"Mulle meeldib laagripaikades olla ja ma ei reisi rattaga eriti palju, nii et rattamatkal on hea reisida," ütles Juss.

Roheliste rattaretk kestab pühapäevani.

Toimetaja: Merili Nael



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: