Tori vald maksab toetust kodude tuleohutuks muutmiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Pensionäride ja mitmelapseliste perede hulgas on palju neid, kellel ei jätku raha, et oma kodu tuleohutuks muuta. Tori vald on päästeameti andmetel esimene omavalitsus, kus selleks otstarbeks eraldi toetus sisse seati ning toetust on taotlenud 12 inimest.

Pensionär Heljo Karjama elab oma 160 aastat tagasi rajatud talus üksi ja ei suuda kõigega hakkama saada. Eriti murelikuks teeb teda see, et korstna parandamiseks ei jätku raha, samuti tuleks majas väljavahetada elektrijuhtmed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hiljuti aga kirjutas vallaleht, et nendeks töödeks saab vallalt toetust taotleda ja seda võimalust naine kasutabki. Täpselt ta veel ei tea, kui palju tuleb endal maksta, aga juunis lähevad tööd lahti.

"Kui nüüd vald saab toetada 100-200 euroga seda elektrivärki, siis mul tuleb juurde maksta umbes 100, võib-olla natuke üle 100. Korsten läheb ka umbes 300 või üle selle, mitte vähem," rääkis Karjama ja lisas, et kui vald ei toetaks, siis oleks ta tasapisi püüdnud ikkagi vajaminevat parandada.

Aastaks on Tori valla tänavuses eelarves selliseks toetuseks 5000 eurot. Pered ise maksavad kuludest poole.

"Eelmisel aastal, kui tegime valla arengukava, siis tuli kahes komisjonis - nii sotsiaalhoolekande kui ka turvalisuse teemat arutavas komisjonis - jutuks, et pered ei suuda lihtsalt maksta. Sealt tuli toetuse mõte. Kui me vallalehes avaldasime, siis tuli 12 avaldust. Võrdselt tuli avaldusi lastega peredelt ja üksi elavatelt eakatelt," selgitas Tori valla sotsiaalnõunik Silvi Pool.

Lääne päästekeskusest öeldi, et Tori valla asjaajamisest võiksid teised eeskuju võtta.

"Nad aitavad, tavaliselt on see materiaalne tugi olnud, kas siis aidatakse korstnapühkija tellida või toetatakse ehitusmaterjalidega. Aga variant, kus on selline toetusmeede või liik, minu teada on Eestis esmakordne ja see on väga hea, sest tegelikult inimesed vajavad abi. Nad küll saavad ise ajapikku nende probleemidega hakkama, aga näiteks omavalitsuse tugi kiirendab ohtliku olukorra likvideerimist," rääkis Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõld.

Tulekahjude arv on vähenenud

Möödunud aastal sai päästeamet Eestis 4926 väljakutset tulekahjule. 2015. aastal oli väljakutseid 5500 ning 2014. aastal ligi 6900.

Nagu tulekahjude arv, nii on vähenenud ka tulekahjudes hukkunute arv. Mullu kaotas tulekahjudes elu 39 inimest, aasta enne seda 50 ja 2014. aastal 54 inimest.

Inimelu nõudnud tulekahjude tekkepõhjustest peamine on hooletu suitsetamine. Seetõttu kaotas mullu elu 15 inimest. See on ka läbivalt olnud peamine hukkunuga tuleõnnetuse põhjus.

Hooletu kütmine nõudis möödunud aastal üheksa ja elektriseadmete rike nelja inimese elu. Päästeamet rõhutabki, et igas elamises peab olema suitsuandur ning tähelepanu tasub pöörata kütte- ja elektriseadmete korrasolule.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: