Meditsiinisüsteemi hammasrattad: vajalikke operatsioone lükatakse edasi ({{commentsTotal}})

{{1496081400000 | amCalendar}}
Foto: Wikimedia Commons

"Aktuaalse kaamerani" jõudis kahe patsiendi pahameel Eesti meditsiinisüsteemi peale: ühel neist tühistati raha puudumisel planeeritud hädavajalik operatsioon ning see lükati esialgu järgmisesse aastasse, teisele eluliselt vajalik operatsioon küll tehti, kuid patsient maksis selle ise kinni.

Kosmeetikuna töötav Reet Uustalu sai saatekirja selja lülisamba operatsioonile eelmisel aasta lõpus. Arst ütles talle, et lõikus on vältimatu ja aeg pandi selleks kinni selle aasta 11. maiks. Lõikusele aga naine siiski ei saanud.

"Umbes kaks nädalat enne operatsiooniaega öeldi, et kahjuks teie lõikus jääb ära. Natuke seedisin seda asja, helistasin tagasi ja ja öeldi, et raha ei ole, raha on otsas. Küsin siis, et millal oleks võimalik uuesti lõikusele saada, aga seda mulle öelda ei osatud. Lubati haigusjuhtum uuesti läbi vaadata ja siis otsustada," rääkis Uustalu.

Naine on aga mures, sest tema tervislik seisund läheb aina halvemaks. Kuna ta on kosmeetik, töö on istuv ja ta teeb kätega tööd, on valuta istumise võimalus talle väga oluline.

"Aktuaalne kaamera" suhtles ka teise naisega, kes on jäänud Eesti tervishoius hammasrataste vahele. 25 aastat juuksurina töötanud Andra Lepikul läks silmanägemine aina hullemaks. Ta pani endale silmaarsti aja, mille sai kolme kuu pärast.

Ühel hetkel ei näinud naine enam praktiliselt üldse ja tal ei jäänud muud üle, kui pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

"Läksin mina siis Ravi tänavale erakorralisse. Arstil kulus viis minutit, et tuvastada, et minul kae," meenutas Lepik.

Pärast diagnoosi saamist eeldas naine, et nüüd hakkavad asjad liikuma, kuid selgus, et erakorralises pandud diagnoos ei olnud piisav.

"Erakorralises mind vastu võtnud arst ütles, et minu jaoks ainuke lahendus on, et ma peaksin minema tagasi uuesti tema juurde uuesti vastuvõtule. Kuna järjekord on nii pikk, siis ainuke lahendus on tasuline aeg," lisas Lepik.

Mõistmata, miks peab sama diagnoosi saamise eest uuesti sama arsti külastama ja selle eest maksma, otsustas naine seda teha, kuna nägemine oli praktilsel kadunud.

"Ma pidin minema sinna tasulisse vastuvõtu aega selleks, et ta teistkordselt tuvastaks mul uuesti selle kae ja paneks mind silmaopi järjekorda, mis noorel inimesel pidi olema pool aastat," rääkis Andra Lepik.

Kuna pool aastat töölt eemal olemist oleks mõjunud laastavalt, ei jäänud tal muud üle, kui maksta 600 eurose operatsiooni eest ise.

Haigekassa nimetas olukorda planeerimise praagiks

Haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik ütles, et haigekassa on sõlminud lepingud oma partneritega juba aasta alguses ja haiglad teavad väga täpselt, kui suure summa eest ja arvuliselt neilt teenust ostetakse.

"Kõik ülejäänu - ravijärjekorda paneku, töö planeerimise ja raviteenuse osutamise teeb juba raviasutus," selgitas Viik.

Konkreetseid juhtumeid pidas ta kahetsusväärseteks, nimetades neid planeerimise praagiks.

"Selles mõttes, et raviasutusel oli teada, kui palju on lepingu maht on. Ta saab oma patsiente planeerida korralikult, et ükski ei jääks ravita," rääkis Viik.

Teist juhtumit pidas Viik eriti kummaliseks ja soovitas haigekassaga ühendust võtta.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: