Jõgevale ehitatakse õigeusu kirik ({{commentsTotal}})

Jõgeva.
Jõgeva.

Jõgeva linnavolikogu istungil võeti vastu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku Jõgeva Issanda Risti Väljatoomise Püha Koguduse kirikuhoone ehitamiseks koostatud detailplaneering, kirjutab Vooremaa.

Arhitektuuribüroos Pluss Jõgevale õigeusu kiriku rajamiseks koostatud detailplaneering hõlmab Suur tänav 38 kinnistut ja selle lähiala. Linnavolikogu istungil andsid planeeringust ülevaate linnapea Raivo Meitus ja linna arhitekt Anne Örd. Nende sõnul vastab detailplaneering kehtivatele nõuetele.

“Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid on toonitanud, et Eesti on ilmalik riik. Meil puudub riigikirik. On usuvabadus. Püha Aleksander Nevski katedraal asub Tallinnas riigikogu hoone vastas. Hea, et Jõgeval tegutseb õigeusu kogudus, kes ühiskonna heaks midagi teha soovib. Korrastatud on kinnistu, kuhu uus kirik rajatakse. Linn on juurde saamas kena väljanägemise ja ümbrusega ehitise,” ütles linnavolikogu aseesimees Margus Kask.

“Plaanitav Eesti Õigeusu kiriku Jõgeva Issanda Risti Väljatoomise Püha Koguduse kirikuhoonel on huvitav arhitektuuriline lahendus. Olles vastavuses õigeusu kiriku ülesehituse kindlate reeglitega ja hoone asukohavalikuga, sulandub ehitis ümbritsevasse keskkonda rikastavalt ja muudab minu arvates Jõgeva linnapildi arhitektuuriliselt ilmekamaks,” märkis linnavolikogu liige Mai Treial, kes erinevates ametites tegelenud ka koguduste tööga seotud valdkondadega.

“Usun, et koguduse, kes uut kirikut ehitab, tegevuse eesmärk on teha koostööd teiste koguduste liikmetega Eesti ühiskonna vaimseks arenguks ja kõlblusõpetuse levitamiseks, halastustöö ning abi koordineerimiseks,” lisas ta.

Mai Treiali sõnul on üheks sobivaks usukoguduste ja erinevate ühenduste ja huvirühmade koostöövormiks palvushommikusöökide korraldamine jõulukuul või jaanuaris. “See sündmus sobib suurepäraselt kokkusaamiseks erinevate vaadetega poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelastele, et pidada dialoogi ühiskonna valupunktide üle ja ehitada silda paremaks omavaheliseks suhtlemiseks ja ühiseks tegevuseks. Olen olnud tegev riigikogu palvushommikusöögi toimkonnas ja osalen tänini. Olin palvushommikusöögi traditsiooni algataja Jõgevamaal, ideega tuli kohe kaasa toonane maavanem, praegune riigikogu majanduskomisjoni esimees, Aivar Kokk. Jõgevamaa I palvushommikusöök toimus 2006. aasta 1. detsembril Kuremaal,” lausus ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: