Ümbrikupalga tekitatud maksukahju oli mullu 109 miljonit eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuringu järgi kahanes ümbrikupalka saanud inimeste hulk 11 protsendi pealt kaheksa protsendi peale, samas oli tekitatud maksukahju 109 miljonit eurot.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul vähenes lisaks ümbrikupalga saajatele ka varjatud töötasu osakaal kogu töötasus ehk illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44 protsenti, veel aasta varem oli see 54 protsenti.

"Enamik inimesi ei poolda mustalt töötamist, kuid viimasel aastal on varjatud töötasu maksmisse tolerantselt suhtuvate inimeste osakaal kasvanud. Samas suurenes möödunud aastal oluliselt ka ümbrikupalga saajate rahulolematus mustalt töötamise suhtes. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada," lisas Josing.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on majandusele kõige suuremaks kahjutekitajaks jätkuvalt ümbrikupalga maksmine.

"Uuringu järgi on ümbrikupalkade maksmisest tingitud kahju küll vähenenud pea 50 miljonit eurot 109 miljoni euroni, kuid negatiivne mõju töötajate sotsiaalsetele garantiidele, ettevõtjate võrdsetele konkurentsitingimustele ning avalike teenuste kättesaadavusele on vaatamata sellele märkimisväärne," ütles Leis.

 

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: