Tammsaare park saab Eesti sünnipäevaks tänapäevasema ilme ({{commentsTotal}})

Tallinna südalinnas asuvas Tammsaare pargis on alanud rekonstrueerimistööd. 1948. aastal valminud plaani järgi rajatud park on praeguseks amortiseerunud ning saab arhitektuuribüroo Kadarik ja Tüür projekti järgi Eesti sünnipäevaks tänapäevasema ilme.

Tammsaare pargile on iseloomulikud väljakujunenud kõrghaljastus ning rahvusooperi hoonega kooskõlas olev klassitsistlik pargistruktuur. Kadarik Tüüri võidutöö lisab väärtuslikele ajalookihistustele nüüdisaegsed materjalid ja lahendused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vahetada välja pargisillutis, pargiteed uuendada, lisada pinke, lisada istumisaladele iseloomu. Selles mõttes, et kohati oleksid nad kobarate kaupa, kus saab koos istuda, ja kohati eraldi, et viia rohkem seda elu parki laiali," kirjeldas arhitekt Mihkel Tüür eesmärke.

Tema sõnul on ka kogu valguskontseptsioon ümber mõeldud ja nüüdisajastatud.

"Näeme ette siia alustaimestikku, mis siin romantiliste värvilaikudena hakkab hõljuma. Meil ongi plaan säilitada selle pargi struktuuri mõttes hästi ranget geomeetriat, aga samas need uued akvarellikihistused võiksid olla teiselaadsed ja panna seda rohkem elama," lausus Tüür.

Tammsaare pargis saab tulevikus jalga puhata ja linnulaulu kuulata, sõpradega kohtuda ning kontsertidel ja laatadel käia. Kogu tegevus on jaotatud ära erineva iseloomuga pargitsoonide vahel.

"Tammsaare ümbrusesse tekib keskne pargiala, kus selliseid sündmusi ei ole võimalik tulevikus broneerida, et ta oleks puhtalt inimestele selline rahulik oaas keset linna, kus keegi ei tule tüütama," ütles arhitekt.

Tüür lisas, et Estoniaga külgnevale alale, mis on tuntud pigem 1905. aasta monumendi platsina, on planeeritud laadad ja muu aktiivsem tegevus.

"Viru keskuse ette oleme planeerinud väiksema kammerliku platsi, mis oleks mõeldud välikontsertidele. Kui toimub selline mürarikas väliüritus, et siis see saaks toimuda seal Viru keskuse ees, kus on niikuinii melu," põhjendas ta.

Vana turuhoone varemetele tuleb ühekorruseline puidust paviljon kohvikute, kioskite ja tualettruumidega. Ehitustööd Tammsaare pargis lõpetatakse järgmise aasta juulis. 

Toimetaja: Karin Koppel



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: