Kohus mõistis Narva endise prefekti süüdi võltsimises ({{commentsTotal}})

Viru maakohus.
Viru maakohus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Viru maakohus mõistis esmaspäeval Narva endise politseiprefekti Artur Pärnoja süüdi võltsimises. Omastamises aga mõistis kohus Pärnoja õigeks.

Viru maakohtu Narva kohtumajas kuulutati esmaspäeval kohtuotsus kriminaalasjas, kus Narva endist politseiprefekti Artur Pärnoja süüdistati 19 173,49 euro omastamises, laenulepingu võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus mõistis Pärnoja omastamises õigeks, ent karistas teda dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumenti kasutamise eest rahalise karistusega 1369 eurot, teatas Viru maakohus.

Kohus tunnistas dokumendi võltsimises süüdi ka Diana Kožina, karistades teda rahalise karistusega summas 936 eurot. Kolmanda süüdistatava – OÜ Sidiv Õigusbüroo – mõistis kohus võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuses õigeks.

Viru ringkonnaprokuratuur süüdistas Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul.

Samuti esitas Artur Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni. Dokumendiekspertiisiga tuvastati aga, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal.

Kohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et 300 000 krooni laenamine väidetava kannatanu poolt OÜ-le Sidiv ei ole tõendamist leidnud. Antud juhul on kohtule esitatud tõendite pinnalt alust arvata, et lepingus väljendatu ei kajasta poolte vahelise õigusliku suhte tegelikku sisu ning vastav leping on näilik. Kannatanu ise on olnud ebajärjekindel oma nõuete esitamisel ning väljendanud ka Pärnojaga toimunud telefonivestluses, et laenuleping on üksnes näilik ja vormistatakse tagantjärele tegeliku õigusliku suhte (ja võimalik et ka tegelike poolte) varjamiseks.

Seega ei ole tõendatud, et kõnealune raha oli OÜ Sidiv jaoks võõras vara karistusõiguslikus tähenduses, ning puudub alus väita, et kannatanu nõudmisel 300 000 krooni tagastamisest keeldumine oli ebaseaduslik.

Küll aga mõistis kohus Artur Pärnoja süüdi dokumendi (laenulepingu) võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus tegi kindlaks, et 23.07.2008.a. kuupäeva kandev leping on tagantjärgi koostatud ega kajasta tegelikult toimunud tehingut. Ekspertarvamust ning raamatupidaja ütlusi arvestades hindas kohus tõenäoliseks, et leping koostati, prinditi ja allkirjastati Pärnoja ja Kožina poolt esmakordselt alles 2012. või 2013. aastal. Kohus tunnistas võltsimises süüdi nii Pärnoja kui Kožina.

Kohus mõistis OÜ Sidiv Õigusbüroo õigeks, sest süüdistuses ei ole välja toodud ühtki faktilist asjaolu, millest lähtuvalt leitakse, et võltsimine ja võltsitud dokumendi esitamine toimus OÜ Sidiv huvides. Lähtudes üksnes formaalselt võltsimisteo kirjeldusest, ilmneb, et lepingu võltsimise tagajärjel tekkis OÜ-l Sidiv 300 000-kroonine kohustus Pärnoja ees. Seega teokirjeldusest lähtuvalt oli võltsimistegu äriühingule pigem kahjulik, leidis kohus.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Allikas: ERR



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: