Andres Anvelt: Eesti pooldab majanduspõgenike kiiret tagasisaatmist

Andres Anvelt.
Andres Anvelt.

Siseminister Andres Anvelti sõnul pooldab Eesti Itaaliat tabanud rändekriisi ühe lahendusena majanduspõgenike kiiret tagasisaatmist oma koduriiki.

Anvelt rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et läbi transiitriigi Liibüa Itaaliasse saabuvad põgenikud on praeguseks valdavalt majanduspõgenikud.

"Enamus neist, kes tulevad praegu, on inimesed, kes ei kuulu mitte mingisuguse rahvusvahelise kaitse alla. Tegemist on puhtalt majandusmigrantidega. Kui vaadata nende päritoluriike, siis on nad Gambiast, Nigeeriast, Bangladeshist," nentis Anvelt.

Anvelti sõnul on viimaste nädalate jooksul Vahemere kesktee surve suurenenud viiendiku võrra ning näiteks eelmine nädal maabus Itaalias umbes 12 000 põgenikku.

Siseminister kinnitas, et Eesti pooldab põgenikekriisi ühe lahendusena majanduspõgenike kiiret tagasisaatmist ning nende kiiret filtreerimist juba sadamas. "Inimesed saadetakse tagasi, see on kõige kiirem preventiivne meede," märkis Anvelt.

"Eesti on võtnud oma lauale üheks prioriteediks efektiivse tagasisaatmise poliitika läbi tänapäevase, 21. sajandi infovahetuse ja analüüsi. See on lahendus, mis toob tulemusi," arvas ta ja lisas, et tulemused ei ole täna veel käega katsutavad, kuid need on võimalikud.

Anvelti sõnul on Itaalia pakkunud välja valitsusvälistele abistamisorganisatsioonidele reeglistiku kehtestamise, millisel juhul nad saavad põgenikke tuua ja millisel juhul mitte.

"Kõik see jääb aga kosmeetiliseks, kui piir ja transiitriigi Liibüa enda rannakaitse ei asu tööle. Siia on EL ja ka Eesti väga tugevalt panustamas. Eraldatud on kümnetes miljonites eurodes projektiraha selleks, et Liibüa rannakaitse taas üles ehitada, samuti tõsta merepäästevõimekust ehk see kriis lõppeb, kui see ei jõua Liibüa rannikust kaugemale," arvas ta.

Anvelti kinnitusel on EL-il Liibüas olemas juba ka partnerid, kellega koostööd teha ning Itaalia on astunud selleks väga palju samme.

"Ei maksa ka unustada, et Liibüa rannikul tegelevad juba aastaid rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks ÜRO pagulasorganisatsioon, rahvusvaheline pagulasorganisatsioon, kellel on seal olemas pagulaslaagrid," ütles Anvelt.

Anvelti sõnul otsustas Eesti esmaspäeval eraldada Euroopa Aafrika usaldusfondi oma eelarvest üks miljon eurot lisaks 450 000 eurole, mis Eesti on andnud juba. "See on märgilise tähtsusega, et eesistuja riik teeb seda. Ka teised EL-i riigid on sinna panustanud, kuid suhteliselt vähe võrreldes Eestiga," ütles ta.

"See üks miljon on küll väike tilk suures rahastusmeres, mida tegelikult Vahemere kriis vajab, aga Eesti puhul on see tilk terve järv meie eelarvet vaadates," nentis ta.

EL-i siseministrid arutavad Tallinnas Itaaliat tabanud põgenikekriisi lahendamist sel neljapäeval ja reedel.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: