Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõuniku Merlin Looritsi sõnul maksti esimesed peretoetused automaatselt nendele, kelle peres on kolm või enam lapsetoetust saavat last ning uue toetuse kuritarvitamisi pole tuvastatud. Küll aga on tulnud vastata küsimustele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimene, kes meie poole pöördub, ütleb, et tal on kolm last. Ja kui me hakkame asjaolusid selgitama, siis selgub, et lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures või teise vanema peres, ja tõesti, kui laps elabki teise vanema peres, siis seda õigust ei ole," selgitas Loorits.

Lasterikka pere toetuse mõte on aidata katta lastega seotud igapäevaseid väljaminekuid. Looritsi sõnul saavad toetuse suurema tõenäosusega emad.

Kärgpered saavat toetust juhul, kui vanemad on abielus või kui peres kasvab vähemalt üks ühine laps.

"Toetused on mõeldud siiski last tegelikult kasvatavale vanemale ja need isad saavad. Isegi kui nad esitavad taotluse, siis me ikkagi ema nõusolekut küsime ja peame kindlad olema, et need lapsed ikkagi isa juures kasvavad. Kui tegu on võrdselt kasvatamisega, siis peavad vanemad omavahel kokkuleppele jõudma," rääkis Loorits.

Eesti Isade Liidu jurist Kadri Paramonova ütles ERR-i raadiouudistele, et kõige suurem probleem tekib perekondades, kus ühe lapse saanud vanemad on lahku läinud ning mõlemad vanemad saavad uue kaaslasega veel kaks last.

"Ehk siis mõlemas peres on kolm last ja mõlemad peaksid saama seda toetust, aga saab üks.Sellises olukorras ei ole võimalik, et isa taotleb oma perekonnale ka seda toetust, aga ometi kuludena maksab ta ka sellele esimesele lapsele elatist. Seega riigi poolt siis need kaks last, kes on isa perekonnas, jäävad väiksema toetusega, mis on ebavõrdne olukord," selgitas Paramonova