Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti kodakondsuse taotlejad saavad tulevikus tasuta keeleõpet

Siseminister Andres Anvelt.
Siseminister Andres Anvelt. Autor/allikas: ERR

Valitsuskabinetis neljapäeval heaks kiidetud ettepaneku kohaselt saavad Eesti kodakondsuse taotlejad, kes on Eestis seaduslikul alusel elanud vähemalt viis aastat, tulevikus tasuta eesti keele õpet kodakondsuse omandamiseks vajaliku tasemeni B1.

Siseminister Andres Anvelti sõnul tuleb Eesti kodakondsuse taotlemiseks ning saamiseks luua toetav keskkond, teatas ministeerium BNS-ile.

„Kodakondsuse taotlemine ei tohi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks,“ ütles Anvelt. „Kui inimene tahab ühiskonda panustada ja on teinud valiku Eesti kodakondsuse saamiseks, tuleks teda julgustada kodakondsust taotlema.“

Lepingu kohaselt võimaldatakse tulevikus ühekordset tasuta eesti keele õpet vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud 18- kuni 65-aastastele inimestele, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust ja kes vastavad kodakondsuse taotlemise tingimustele. Keeleõpet pakutakse kolme kuni viie aasta jooksul nulltasemelt kuni tasemeni B1. Kokkuleppel tööandjaga võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele keeleõpet toetavat tasustatud õppepuhkust keeleõppestipendiumi näol keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest aastas ühe mooduli kohta.

„On väga oluline, et inimesele antakse aega keeleõppele keskenduda ja et ta ei pea sellel ajal muretsema raha pärast. Kodakondsus motiveerib inimesi eesti keelt omandama ja see toetab eesmärki vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu,“ ütles siseminister.

Leping loetakse täidetuks, kui inimene on läbinud ettenähtud mahus eesti keele kursused, sooritanud positiivselt eesti keele B1-taseme eksami ning esitanud politsei- ja piirivalveametile taotluse kodakondsuse saamiseks. Kui inimene perioodi lõpuks lepingutingimusi täitnud ei ole, peab ta hüvitama lepingust tulenevad kulutused.

Eesti keele oskus on üks Eesti kodakondsuse saamise tingimustest. Keeleeksamit ei pea sooritama inimene, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse. Keeleeksami sooritamise nõudeid on leevendatud ka vanemaealistele - nimelt peavad alates 65. eluaastast inimesed kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult keeleeksami suulise osa.

Ettepaneku töötas välja siseministeerium koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Integratsiooni SA, SA Innove, Eesti Töötukassa ning PPA-ga.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: