Fotod: Pärnu sadamas valmis kruiisikai
Esmaspäeval võõrustab Pärnu kesklinna sadamasse vastrajatud kruiisikai oma esimest ristluslaeva.
Poolteist aastat kestnud kruiisikai ehitus sai valmis täpselt õigeks ajaks - neljapäeva õhtul tõsteti "labidad" põõsasse, nädalavahetusel käivad veel ettevalmistustööd turistide vastuvõtuks - ehitatakse valmis turvaala ja paigaldatakse valvekaamerad.
Esmaspäevaks peab kõik valmis olema, siis sildub kai ääres esimene "klient" - St Vincent & Grenadines'i lipu all ristlev Serenissima, mille eelmine peatus on Riias ja järgmine Saaremaal. MS Serenissima kruiisid piirduvad Läänemerega ja see on kruiisilaevade mõistes pisike laev, mahutades vaid pisut üle saja reisija. Sadama katsetamiseks on see aga just paras laev, sest nagu ütleb Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk, vajavad kruiisilaevad uusi vahesadamaid, kuid esimest katsetust ei taha keegi enda peale võtta.
Serenissima jääbki tänavuse suve ainsaks kruiisilaevaks Pärnu sadamas, ent kui nende tagasiside on positiivne, julgevad järgmisel aastal juba teisedki laevad katsetama tulla.
"Ühelt poolt on kruiisifirmadel suur huvi võtta kavva uusi sihtkohti, sest väga paljud on ikkagi korduvturistid - kes on korra kruiisil käinud, tahab jälle minna ja tahab teist marsruuti ja uusi kohti, nii et neil on ikka surve uusi kohti kavva võtta. Samas sadamaid üleöö juurde ei teki, nii et kui midagi tekib, siis nad väga hea meelega võtaksid kavva. Samas on see seotud ka teatavad riskiga, et kuidas tarbija uue sihtkoha omaks võtab, kuidas talle meeldib," selgitab kruiisikai ehitust kureerinud Kaspar Kokk.
Pärnu kesklinna kai äärde rajatud kruiisikai saab võtta vastu kuni 200 meetri pikkusi ja kuni 7,2-meetrise süvisega laevu, pikemad laevad enam ringi pöörama ei mahuks, et sadamasse sisse ja välja sõita.
"Me rekonstrueerisime olemasoleva kai, mis lõpuks oli sisuliselt täiesti uue kai ehitamine. Selle tulemusel on seal täna suurusjärgus 250 meetri pikkune ja kolme meetri kõrgune kai. Oleme sadama poolt valmis vastu võtma kruiisilaevu, mille pikkuseks on 200 meetrit, mis tähendab, et seal on reeglina 1000-1200 reisijat," tutvustab Kokk.
Korraga mahub kai äärde üks laev, kuid Kokk leiab, et Pärnu enda võimekus ei kannaks suuremat külastajate hulka korraga väljagi, mistõttu on vara rääkida mõttest, kas kunagi võiks kruiisikaid ka vastasasuvale Jannseni kaile laiendada.
"Pudelikael ei olegi niivõrd sadama võimekus. Pigem limiteerib Pärnu enda võime sellest suuremat hulka turiste vastu võtta, kes vajavad giide, busse, taksosid," ütleb Kokk.
Serenissima reisijatele on Eesti-poolne reisikorraldaja plaaninud päevase ekskursiooni Viljandimaale Olustverre, sadama enda töötajad suutsid viimasel hetkel suruda läbi ettepaneku, et alternatiiviks oleks kõrval ka poolepäevane Pärnu ekskursioon.
"Minule teadaolevalt oli Olustvere esimene valik neil, see ekskursioon oli kruiisikirjelduses juba sees. See, et teise võimalusena sai välja käidud lühem ekskursioon Pärnusse, oli meie viimase hetke pingutuste vili. Saime tungivalt kruiisifirmale sadamainimestega soovitada, et nad ikka pakuksid alternatiivina külastada Pärnut ennast ka," kirjeldab Kokk.
Samas pole teada, kui palju turiste laevalt üldse maha tuleb, palju eelistab sõita ekskursiooniga Olustverre ja palju Pärnusse ning kui paljud otsustavad suvepealinna hoopis omal käel avastama minna.
Serenissima sildub Pärnus esmaspäeva hommikul kell 8 ning võtab otsad lahti kell 20.
Pärnu sadamasse kai ehitamine läks maksma 1,5 miljonit eurot, koos jõe süvendustöödega oli kogu projekti maksumus suurusjärgus 6,5 miljonit eurot. Kõik tööd tehti Pärnu Sadama oma kulu ja kirjadega.
Saaremaa süvasadama külastatavus väike
2006. aastal Saaremaal Küdema lahe ääres Ninasel avatud süvasadama külastus on tagasihoidlik. Sel suvel võõrustab Tallinna Sadamale kuuluv Saaremaa sadam Ninasel seitset reisi: kahel korral külastab Eesti suurimat saart seesama Serenissima, kes Pärnu kruiisiajaloo otsa lahti teeb; kolmel korral sildub Saaremaal Island Sky, korra Saga Sappphire ja korra Amadea.
Serenissima ja Island Sky pardal on vastavalt 90 ja 100 reisijat, teised kaks laeva on suuremad, nende pardal puhkab üle 500 reisija.
Toimetaja: Merilin Pärli