Ettevõtted ja eraisikud on riigile võlgu üle 200 miljoni euro ({{commentsTotal}})

Rahatähed.
Rahatähed. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Riigil on vaja Eesti inimestelt ja ettevõtetelt sisse nõuda üle kahesaja miljonit euro. Rahandusministeerium loodab, et kui enamuse riiginõuete haldamine antakse ühe asutuse kätte, paraneb ka nende laekumine.

Enam kui kahesajast miljonist eurot, mis riigil on vaja kohtutäiturite ja maksuhaldurite abiga inimestelt ning ettevõtetelt sisse nõuda jääb praegu saamata nelikümmend kuni viiskümmend protsenti.

Kõik kohalikud omavalitsused ja ligi 40 riigiasutust puutuvad kokku inimeste ja ettevõtetega, kes pole oma kohustusi riigi ees õigeks ajaks täitnud. Lihtne näide on kiiruseületaja, kes jätab talle antud tähtaja jooksul trahvi maksmata. Kui tähtaeg möödas, muutub maksmata trahvisumma riiginõudeks.

Samuti jõuavad riiginõuete nimekirja õigeks ajaks tasumata maksud, toetusrahade tagasinõuded ja õigusrikkujalt välja mõistetud menetluskulud. Aastataguse seisuga ootas riik eesti inimestelt ja ettevõtetelt kokku üle 250 miljoni euro õigeks ajaks tasumata raha.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul püsib üleval olevate nõuete maht aastate lõikes küllalt samalt tasemel. Olenevalt valdkonnast, kus nõue tekkis, võib aga ette aimata, kui suur tõenäeosus on raha lõpuks ka kätte saada.

"Näiteks väärteokaristused laekuvad täitemenetluses suhteliselt hästi. Kui me nüüd võtame maksuhalduri ettekirjutused, siis need nõuded laekuvad täiturite käes juba väga kehvasti, sest reeglina on tegemist tühjade kehadega," ütles Uukkivi ERR-ile.

Aastataguse seisuga ootasid maksuhaldurid vastust enam kui 14 000 ettekirjutusele kokku 57 miljoni euro ulatuses. Politseile õigeks ajaks tasumata trahve oli üle 100 000, ja seda ligi 70 miljoni euro jagu. Kriminaalasjas välja mõistetud karistusnõudeid oli üleval pea 90 miljoni euro eest.

"Umbes 60 protsenti riiginõuetest on seotud erinevate nõuetega, mis on tekkinud kriminaalmenetluste käigus. Need on karistusnõuded, menetluskulude nõuded ja kõige suurem osa sellest, peaaegu suurusjärgus 90 miljonit eurot, on esindajakulud, ekspertiisid ja muud sarnased kulud, mis on kriminaalmenetluses välja mõistetud ja on muutunud ka sundtäidetavaks," lausus Uukivi.

Laekumata raha eest saaks veel kaks Eesti rahva muuseumit

Asekantsler rääkis, et kõigist täitemenetluses olevatest riiginõuetest ei saadagi kätte 40-50 protsenti. See tähendab, et kui ülevalt on 250 miljonit eurot riiginõudeid, siis sellest kuni 125 miljonit eurot jääbki riigil nägemata. Kui väga lihtsustada, võib öelda, et selle raha eest saaks ehitada veel kaks Eesti rahva muuseumit.

Selleks on rahandusministeerium tulnud välja ettepanekuga riiginõuete haldus konsolideerida riigi tugiteenuste keskusesse. "Me loodame ikkagi olulist arengut seal. Et need nõuded lähevad täituri kätte täitemenetlusse kiiremini, on ülevaade parem, milline on nõuete saldo, milline on täitmise saldo. Ja laekumise tase siis tulevikus võiks paraneda," selgitas Uukkivi.

Riigi tugiteenuste keskuse juhatja Tarmo Leppoja rääkis, et juba praegu on näha, kuidas mitmed riigiasutuste ülesanded alates riigihangete korraldamisest kuni raamatupidamiseni saavad nende keskuse abiga efektiivsemalt korraldatud. Sama loodab ta ka riiginõuete haldamisest. Ehk iga asutus ei pea tulevikus eraldi kohtutäituritega suhtlema ning kõigist nõuetest saab ülevaate ühtsel infotehnoloogilisel platvormil.

"Selle muudatuse tulemusena peaks tekkima ka kodanikele parem ülevaade oma kohustustest. Et tekib ühte kohta, näiteks maksuameti veebikeskkonda üks koht, kust nad näevad lisaks praegu nähtavatele maksunõuetele ka kõiki teisi nõudeid," ütles Leppoja.

Toimetaja: Indrek Kuus



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: