Ettevõtted ja eraisikud on riigile võlgu üle 200 miljoni euro
Riigil on vaja Eesti inimestelt ja ettevõtetelt sisse nõuda üle kahesaja miljonit euro. Rahandusministeerium loodab, et kui enamuse riiginõuete haldamine antakse ühe asutuse kätte, paraneb ka nende laekumine.
Enam kui kahesajast miljonist eurot, mis riigil on vaja kohtutäiturite ja maksuhaldurite abiga inimestelt ning ettevõtetelt sisse nõuda jääb praegu saamata nelikümmend kuni viiskümmend protsenti.
Kõik kohalikud omavalitsused ja ligi 40 riigiasutust puutuvad kokku inimeste ja ettevõtetega, kes pole oma kohustusi riigi ees õigeks ajaks täitnud. Lihtne näide on kiiruseületaja, kes jätab talle antud tähtaja jooksul trahvi maksmata. Kui tähtaeg möödas, muutub maksmata trahvisumma riiginõudeks.
Samuti jõuavad riiginõuete nimekirja õigeks ajaks tasumata maksud, toetusrahade tagasinõuded ja õigusrikkujalt välja mõistetud menetluskulud. Aastataguse seisuga ootas riik eesti inimestelt ja ettevõtetelt kokku üle 250 miljoni euro õigeks ajaks tasumata raha.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul püsib üleval olevate nõuete maht aastate lõikes küllalt samalt tasemel. Olenevalt valdkonnast, kus nõue tekkis, võib aga ette aimata, kui suur tõenäeosus on raha lõpuks ka kätte saada.
"Näiteks väärteokaristused laekuvad täitemenetluses suhteliselt hästi. Kui me nüüd võtame maksuhalduri ettekirjutused, siis need nõuded laekuvad täiturite käes juba väga kehvasti, sest reeglina on tegemist tühjade kehadega," ütles Uukkivi ERR-ile.
Aastataguse seisuga ootasid maksuhaldurid vastust enam kui 14 000 ettekirjutusele kokku 57 miljoni euro ulatuses. Politseile õigeks ajaks tasumata trahve oli üle 100 000, ja seda ligi 70 miljoni euro jagu. Kriminaalasjas välja mõistetud karistusnõudeid oli üleval pea 90 miljoni euro eest.
"Umbes 60 protsenti riiginõuetest on seotud erinevate nõuetega, mis on tekkinud kriminaalmenetluste käigus. Need on karistusnõuded, menetluskulude nõuded ja kõige suurem osa sellest, peaaegu suurusjärgus 90 miljonit eurot, on esindajakulud, ekspertiisid ja muud sarnased kulud, mis on kriminaalmenetluses välja mõistetud ja on muutunud ka sundtäidetavaks," lausus Uukivi.
Laekumata raha eest saaks veel kaks Eesti rahva muuseumit
Asekantsler rääkis, et kõigist täitemenetluses olevatest riiginõuetest ei saadagi kätte 40-50 protsenti. See tähendab, et kui ülevalt on 250 miljonit eurot riiginõudeid, siis sellest kuni 125 miljonit eurot jääbki riigil nägemata. Kui väga lihtsustada, võib öelda, et selle raha eest saaks ehitada veel kaks Eesti rahva muuseumit.
Selleks on rahandusministeerium tulnud välja ettepanekuga riiginõuete haldus konsolideerida riigi tugiteenuste keskusesse. "Me loodame ikkagi olulist arengut seal. Et need nõuded lähevad täituri kätte täitemenetlusse kiiremini, on ülevaade parem, milline on nõuete saldo, milline on täitmise saldo. Ja laekumise tase siis tulevikus võiks paraneda," selgitas Uukkivi.
Riigi tugiteenuste keskuse juhatja Tarmo Leppoja rääkis, et juba praegu on näha, kuidas mitmed riigiasutuste ülesanded alates riigihangete korraldamisest kuni raamatupidamiseni saavad nende keskuse abiga efektiivsemalt korraldatud. Sama loodab ta ka riiginõuete haldamisest. Ehk iga asutus ei pea tulevikus eraldi kohtutäituritega suhtlema ning kõigist nõuetest saab ülevaate ühtsel infotehnoloogilisel platvormil.
"Selle muudatuse tulemusena peaks tekkima ka kodanikele parem ülevaade oma kohustustest. Et tekib ühte kohta, näiteks maksuameti veebikeskkonda üks koht, kust nad näevad lisaks praegu nähtavatele maksunõuetele ka kõiki teisi nõudeid," ütles Leppoja.
Toimetaja: Indrek Kuus