Mesilaste hukkumise põhjustas kahel juhul taimekaitsevahendite väärkasutamine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Viimase kahe nädala jooksul toimunud mesilaste massilise hukkumise põhjustas kahel juhul taimekaitsevahendite kasutamine, ühel puhul mitte, selgus senistest analüüsidest. Põllumajandusamet uurib kokku viit juhtumit, ka maaeluministeeriumis arutati mesilaste massilist suremist, mis on viimaste aastate suurim.

Viis mesilaste massilist suremist puudutanud juhtumit jäävad ajavahemikku 2. juulist 12. juulini. Tänaseks on selgunud analüüsi tulemused kolme juhtumi kohta. Tartumaa mesilaste analüüs oli taimekaitsevahendite suhtes negatiivne, kuid analüüs, mis näitaks, kas need mesilased olid haiged, on veel valmimata. Kahel juhtumil oli tegemist suure koguse taimekaitsevahendiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oleme avastanud mesilastest lubatust suuremat taimekaitsevahendite jääke kahel juhul ja ühel juhul oleme avastanud ka taimsest materjalist selle sama taimekaitsevahendi jääke," kinnitas põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja Katrin Kikkas.

Sel juhtumil leiti taimekaitsevahendi jääke rapsipõllult.

"Seekordne analüüs tõi konkreetselt välja toimeainena dimetoaadi ja kuna praegu on veel analüüsid töös - kolmest analüüsist kaks oleme saanud kätte sellelt konkreetselt juhtumilt -, siis töö veel käib ja uurime edasi, kes võis seda kasutada, millise põllumajandustootjaga on tegemist," selgitas Kikkas.

Rapsil oli kasutatud taimekaitsevahendit, mida seal poleks tohtinud kasutada. "Oli vähemalt tegemist rapsil taimekaitsevahendi insektitsiidi kasutamisega, mida ei ole rapsil lubatud kasutada, aga mida on lubatud kasutada teraviljadel," ütles maaeluministeeriumi teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Kui uurimise kõik tulemused selguvad, tehakse taimekaitsevahendite kasutajale ettekirjutus ja vajadusel määratakse sunniraha. Mõjusaima meetodina vähendatakse reeglite rikkuja toetusi.

"Tahtliku rikkumise puhul võib see toetuse vähendamine ulatuda saja protsendini, see tähendab, et ta jääb kogu otsetoetusest ilma," kinnitas Kevvai.

Ta lisas, et taimekaitseseaduse raames juba tegeletakse taimekaitsevahendite väärkasutajate karistuste tugevdamisega ning tema sõnul tuleks tagada, et süüdlane hüvitab mesinikule tekitatud kahju.

"Hinnanguliselt oleme kalkuleerinud, et kui näiteks mesilaspere praegu täies jõus saab otsa, siis selle pere pealt kannab mesinik hinnanguliselt kuni 500 eurot kahju," selgitas mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.

Ta ütles, et grupiti peetavatest peredest võib korraga hukka saada paarkümmend. Lisaks mesilasperedele jääb mesinik taimemürkide tõttu ilma ka saagist. Tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb mesinikul täna veel kohtusse minna.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: