Avatud talude päeval sai külastada 280 talu ja põllumajandustootjat ({{commentsTotal}})

{{1500824580000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kolmandat korda toimunud avatud talude päeval tegid külalistele uksed lahti rekordilised 280 talupidamist ja põllumajandustootjat. Avatud talude päeva eesmärk on näidata, kuidas jõuab lauale kodumaine toit ja pöörata tähelepanu ka väiksematele taludele.

Avatud talude päev sai ametliku alguse Tartumaal Kaspri talus. Möödunud aastatega võrreldes paistab tänavune avatud talude päev silma selle poolest, et talude tegevusvaldkonnad on väga mitmekesised, loomakasvatusest ja aiandusest teatritaludeni välja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Samuti on palju talusid, kes tegelevad näiteks loodus- ja maaturismiga, on mitmed muuseumid, nii et tutvustatakse isegi sellist kultuurist poolt," kommenteeris maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Kaspri talu perele oli see esimene kord oma uksed nii suurele hulgale inimestele avada. Lisaks lambakasvatusele tegeletakse seal veel mesinduse ja käsitööga.

"Lammaste kõrvalt peab tööl käima, sest lammastega ei tule ainult toime," nentis Kaspri talu perenaine Ragne Kärner-Neevits.

"Eks üks asi toetab teist ja nii ongi. Ühel läheb aasta kehvemini, teine jälle paremini ja nii ongi. Hoiab tasakaalus natukene," lisas Kaspri talu peremees Ormi Neevits.

Talupidajate sõnul on selline päev oluline, et ka linnainimesel säiliks side põllumajandusega ja seda võimalikult erinevates valdkondades - meetootmisest angooraküülikute pidamiseni. Nii on midagi uut neilegi, kes on osalenud ka kõigil varasematel avatud talude päevadel.

Ka põllumeestele endile pakub päev võimaluse üksteiselt õppida.

"Tahaks ise ka vaadata, mida teised teevad. Natukene siit, natukene sealt ja saab igasuguseid uusi nõkse. Talupidamises on alati midagi uut avastada," tunnistas Roosu talu peremees Ivar Rosenberg.

Maaeluministeerium loodab, et tänavu külastab avatud talusid ligi 100 000 inimest.

Võrumaal käis "Aktuaalne kaamera" Mähkli külas

Mähkli küla kutsuvad siinsed asukad naljatamisi juba Vahtsõ-Trolla külaks, sest ainukesed kaks talu, mis siin on, ühes neist elab kunstnik Navitrolla ja teises tema vend Agu Trolla ning koos nendega majandab seal ka õde Tiia Trolla, kes olidki siis pühapäeval kutsunud inimesed uudistama oma vanaema aeda.

Lihtsalt öeldes tähendab vanaema aed ilu- ning ravimtaimi, mis kasvanud vanade talude aedades.

"Kõik lõhnavad vana taluaia lilled, üks lõhnab paremini kui teine. Et lõhnad ja maitsed ja see ilu ja vähene hooldus on nagu võtmesõna minu meelest nendel vanadel taluaia taimede," selgitas Vanaema Aia eestvedaja ja aednik Tiia Trolla.

Kui ühe Trolla hoovi peal sai uudistada taimi ja hobusega sõita, siis teise Trolla hoovi peal tundsid inimesed rõõmu hoopis muust.

"Kõige suurem atraktsioon on suured puud. Vanad tammed, vanad vahtrad, paar jalakat ja ma ei tea, kui vanad nad on, aga üks paar-kolmsada aastat võib küll mõni olla," rääkis kunstnik Navitrolla.

Kui Navitrolla talu oli pühapäeval erandkorras lahti, siis Vanaema Aeda on Tiia Trolla sõnul oodatud uudistama kõik huvilised ka muul ajal.

Hiiumaal käidi Lepaniidi talus

Hiiumaal asuvas Lepaniidi mahetalus kasvatatakse kitsi ja lambaid ning kitsepiimast tehakse juustu ja jogurtit.

Talu perenaine Kaire Vannas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et avatud talude päev on vaheldus argistele toimetustele ja võimalus kummutada müüte, mis mõnel inimesel maaelu kohta võivad olla.

"Eks kindlasti inimesed saaksid oma võib-olla väärarvamusi kitsedest ja kitsepiima õudsest maitsest kummutada ja saaks katsuda neid kitsi ja lambaid käega, sest linnainimesed, neil võib-olla ei ole iga kord seda võimalust," selgitas Vannas.

Lepaniidi mahetalus on saanud traditsiooniks, et suviti käivad seal talutöödel abiks välismaalastest vabatahtlikud, kes soovivad kogeda tõelist maaelu. Praegune seltskond oli siin olnud ligi nädala.

Kodust toodangut müüb Lepaniidi talupere oma maja kõrval asuvas väikeses poes.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: