Riik on lubanud järgmiseks aastaks välja ehitada valguskaabi baasvõrgu, mille tulemusena jõuab kiire interneti võimalus lähemale kui poolteist kilomeetrit 98 protsendile kõigist lõpptarbijatest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuid selleks, et internetikaabel ka otseselt inimese koju jõuaks, on ärksamad omavalitsused käivitanud kolm projekti.

Neist kõige kaugemale on jõudnud DigiTee, kus juba on selgunud, et Pärnumaal soovitakse kiiret internetti saada ligi 7000 majja.

Lääne-, Rapla- ja osaliselt Järvamaad hõlmav Digikonna projekt hakkas internetivajadust kaardistama sellel kuul.

Augustis lõpeb küsitlus Harjumaad hõlmava DigiMaa projekti osas, kuhu praeguseks on laekunud üle 11 000 sooviavalduse.

"Edasine plaan on selline, et me oleme seal küsitluse küsinud, et palju inimesed oleksid nõus ka selle eest maksma ise, ta on jäänud sinna kuskile 300 euro kanti praeguse seisuga, edasi läheb siis niimoodi, et võetakse kokku kogu see plaan, mis on siis saanud, kellele on vaja seda," selgitas Jõelähtme vallavanema kohusetäitja Priit Põldma.

Vajaduste kaardistamine on aluseks võrkude planeerimisele. Seejärel luuakse omavalitsusliitudele kuuluvad võrguettevõtted.

"Eesmärk on ikkagi see, et see taristu hakkaks edaspidi kuuluma omavalitsustele ja seda edaspidi saavad kasutada kõik teenusepakkujad, sest Digimaa ise mingeid teenuseid pakkuma ei hakka, ta on omanikuks sellele võrgule. Seda ta rendib siis nö pakkujatele, ükskõik on ta siis Telia või keegi teine," rääkis Harjumaa Omavalitsuse Liidu büroojuht Vambo Kaal.

Valdade huvi kiire interneti vastu tekitas valitsuse otsus eraldada kaheks järgnevaks aastaks nn viimase miili väljaehitamiseks 20 miljonit eurot. Riik maksaks 35 protsenti projektist, inimene ise 15 protsenti ehk umbes 300 eurot ja omavalitsus 50 protsenti projektist.

"Praegu me näeme, et kui riik toetab selle 35 protsendiga ja kui on võimalik välja ehitada koos tiheasustusega majad ja hajaasutusega majad, siis on võimalik selle 35 protsendiga välja tulla," märkis Topest OÜ juhataja Olav Harjo.

Üle Eesti valguskaabli projekte vedava Harjo sõnul on vallad aru saanud, et kiire võrguühendus on muutunud sama vajalikuks nagu näiteks veevärk. Näiteks paljukiidetud 5G levib kõrge sageduse tõttu takistusteta vaid paarsada meetrit ja vajab kodudeni jõudmiseks ikkagi valguskaablit.