Kiire internet jõuab paari aasta jooksul mitmekümne tuhande majapidamiseni ({{commentsTotal}})

Kiire internet jõuab paari aasta jooksul mitmekümne tuhande majapidamiseni, näevad ette Lääne-Eesti omavalitsuste ellu viidavad ambitsioonikad valguskaabliprojektid. Praegu koguvad Digimaa ja Digikonna projektid andmeid liituda soovijate kohta. Samas on juba selge, et kavas on Eestis laiali vedada vähemalt 20 000 kilomeetrit valguskaablit.

Riik on lubanud järgmiseks aastaks välja ehitada valguskaabi baasvõrgu, mille tulemusena jõuab kiire interneti võimalus lähemale kui poolteist kilomeetrit 98 protsendile kõigist lõpptarbijatest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuid selleks, et internetikaabel ka otseselt inimese koju jõuaks, on ärksamad omavalitsused käivitanud kolm projekti.

Neist kõige kaugemale on jõudnud DigiTee, kus juba on selgunud, et Pärnumaal soovitakse kiiret internetti saada ligi 7000 majja.

Lääne-, Rapla- ja osaliselt Järvamaad hõlmav Digikonna projekt hakkas internetivajadust kaardistama sellel kuul.

Augustis lõpeb küsitlus Harjumaad hõlmava DigiMaa projekti osas, kuhu praeguseks on laekunud üle 11 000 sooviavalduse.

"Edasine plaan on selline, et me oleme seal küsitluse küsinud, et palju inimesed oleksid nõus ka selle eest maksma ise, ta on jäänud sinna kuskile 300 euro kanti praeguse seisuga, edasi läheb siis niimoodi, et võetakse kokku kogu see plaan, mis on siis saanud, kellele on vaja seda," selgitas Jõelähtme vallavanema kohusetäitja Priit Põldma.

Vajaduste kaardistamine on aluseks võrkude planeerimisele. Seejärel luuakse omavalitsusliitudele kuuluvad võrguettevõtted.

"Eesmärk on ikkagi see, et see taristu hakkaks edaspidi kuuluma omavalitsustele ja seda edaspidi saavad kasutada kõik teenusepakkujad, sest Digimaa ise mingeid teenuseid pakkuma ei hakka, ta on omanikuks sellele võrgule. Seda ta rendib siis nö pakkujatele, ükskõik on ta siis Telia või keegi teine," rääkis Harjumaa Omavalitsuse Liidu büroojuht Vambo Kaal.

Valdade huvi kiire interneti vastu tekitas valitsuse otsus eraldada kaheks järgnevaks aastaks nn viimase miili väljaehitamiseks 20 miljonit eurot. Riik maksaks 35 protsenti projektist, inimene ise 15 protsenti ehk umbes 300 eurot ja omavalitsus 50 protsenti projektist.

"Praegu me näeme, et kui riik toetab selle 35 protsendiga ja kui on võimalik välja ehitada koos tiheasustusega majad ja hajaasutusega majad, siis on võimalik selle 35 protsendiga välja tulla," märkis Topest OÜ juhataja Olav Harjo.

Üle Eesti valguskaabli projekte vedava Harjo sõnul on vallad aru saanud, et kiire võrguühendus on muutunud sama vajalikuks nagu näiteks veevärk. Näiteks paljukiidetud 5G levib kõrge sageduse tõttu takistusteta vaid paarsada meetrit ja vajab kodudeni jõudmiseks ikkagi valguskaablit.

Toimetaja: Laur Viirand



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: