Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes ({{commentsTotal}})

Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017). Autor/allikas: Roberto Frankenberg/franceinter.fr

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

53-aastane Dufourmantelle oli parajasti meres suplemas, kui rannas heisati punane ohtu tähistav lipp. Filosoof märkas seejärel, et temast umbes 50 meetri kaugusel vees viibivad kaks hätta sattunud last ning ta üritas neile appi ujuda. Paraku haaras tugev laine Dufourmantelle'i endaga kaasa ning päästjatel ei õnnestunud kaldale toodud naist enam elustada, vahendasid France 3 ja ajaleht Libération, kus Dufourmantelle oli aastaid kolumnistiks.

Kaks last õnnestus aga vetepäästjatel veest välja toimetada ning nemad pääsesid juhtunust vigastusteta.

Filosoofi elukaaslase, kirjanik Frédéric Boyer' sõnul toimuvad Dufourmantelle'i matused teisipäeva pärastlõunal Ramatuelle'is Lõuna-Prantsusmaal.

Prantsusmaa meedias on Dufourmantelle'i nekroloogides tuletatud muuhulgas meelde, et filosoofina pööras ta palju tähelepanu elus riskide võtmisele ja turvatundele.

Tema üks tuntumaid raamatuid on 2011. aastal ilmunud "Ülistuslaul riskile" ("Éloge du risque"), kus ta selgitas, et elu on iseenesest metamorfoos, mis algab riski võtmisega ja mis seisneb riskide võtmises. Näiteks kuulub tema väljaütlemiste hulka järgnev mõte: "Selleks, et elada, tuleb olla vastamisi tõelise ohuga."

Prantsusmaa kultuuriminister Françoise Nyssen nentis oma avalduses, et Dufourmantelle "oli suur filosoof, kes aitas meil elada".

Toimetaja: Laur Viirand



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: