Kahjumis vitamiinitootja loodab börsile minnes 4,1 miljonit eurot kaasata
Meravita vitamiine tootev Tartu ettevõte Medical Pharmacy Group jäi eelmisel majandusaastal üle poole miljoni euroga kahjumisse, kuid teatas kavatsusest börsile minna, et kaasata 4,1 miljonit eurot. Investeerimispankur Henrik Igasta hinnangul ei ole alternatiivturul üldiselt tegemist stabiilsete dividendiaktsiatega ning ta soovitas investoritel endale selgeks teha, kuidas sellest ärist välja saab.
Medical Pharmacy Group teatas, et soovib B-aktsiad kauplemisele võtta Nasdaq Tallinna opereeritava alternatiivturu First North nimekirjas. Avalik pakkumine toimub ainult Eestis juuli lõpust kuni oktoobri lõpuni ning ettevõte soovib pakkumisel kaasata 4,1 miljonit eurot.
Mullu jäi ettevõte kahjumisse 525 235 euroga.
Ettevõtte juhatuse liige Heikki Moik ütles ERRile, et ärimudelit ei ole neil kavas muuta. "See on kasvuettevõte ja mudel jääb üldjoontes samaks, lihtsalt me soovime kaasata avalikku raha," sõnas ta.
Moigi sõnul on neil olemas ka äriplaan, kuidas äri kasumlikuks muuta, ning see on kirjas esmaspäevast avalikuks tehtavas prospektis. Börsilt kaasatavat 4,1 miljonit eurot tahab ettevõte kasutada tootearenduseks ning laienemiseks teistesse Euroopa Liidu riikidesse.
Investorina näeb Medical Pharmacy Group tavalist Eesti inimest ja Moik kinnitas, et see võiks olla ka alternatiiv pangahoiusele. Seda, kui suur on investorite risk oma rahast ilma jääda, ei osanud ta kommenteerida.
"Seda reguleerib turg. Meie lootus on muidugi, et ta on stabiilne ja pigem tõuseb," märkis ettevõtte juhatuse liige.
Medical Pharmacy Groupi märkimisplatvormi töötas välja Investoriteliit, mille juhatusse Moik samuti kuulub. See on ettevõte, kes reklaamib end 12,5-protsendilise aastaintressiga, mille osas on investeerimisasjatundjad avaldanud skepsist. Meedias on varem kirjutatud, et esmajärjekorras läheb kogu raha Medical Pharmacy Groupi.
Moigi sõnul on Investoriteliit kaasanud raha otse ehk olnud vahelüli, kes on viinud investorid ja Medicali ühe laua taha.
Küsimusele, kuidas suudab Investoriteliit nii suurt tootlust lubada, vastas Moik, et tootmise ja ettevõtlusega tegelenud inimeste jaoks ei ole 12,5 protsenti sugugi üle mõistuse number. "Pigem need, mida pangad pakuvad, on üle mõistuse madalad. Väga paljud küsivad, et miks te nii väikest [intressi] pakute, me ei soovi nii väikest tootlust. Kuna meil on tegemist ettevõtluse ja tootmisega, siis leidsime, et see on mõistlik ja teostatav," lausus ta.
Moiki sõnul jääb keskmine Investoriteliitu paigutatud rahasumma 10 kuni 30 tuhande euro vahele ning tänaseks on kapitali kaasatud üle miljoni euro.
Investeerimispankur: sellised aktsiad kipuvad jääma ebalikviidseks
Investeerimispankur Henrik Igasta märkis, et konkreetsest ettevõttest on tal vaid pinnapealset infot, kuid üldiselt kipuvad alternatiivturule minema ettevõtted, mis on oma arengus suhteliselt algjärgus või varajases staadiumis või on tegemist väiksemahulise rahakaasamisega.
"Peab arvestama sellega, et üldiselt need aktsiad kipuvad jääma väga ebalikviidseks ja olema oma olemuselt väga spekulatiivsed. Selles mõttes ei ole kindlasti tegemist stabiilse dividendiaktsiaga, asjaga, mida osta oma kontole ja siis unustada ta sinna," ütles ta.
Seda tüüpi firmade puhul soovitab Igasta investoril esimese asjana endale selgeks teha, kuidas ta ühel päeval sellest ärist välja saab.
"Väga lihtne on asju osta, aga väga keeruline on välja müüa, eriti, kui omad ebalikviidset aktsiat. See on esimene kaalutlus," tõdes ta.
Igasta lisas, et teadmata, mille kaudu seda aktsiat investorile huvitavaks teha püütakse, võib ta kommenteerida ainult tehnilist aspekti. Tema hinnangul on see ilmselgelt varajases staadiumis ettevõte, mis tähendab, et tegu on spekulatiivse aktsiaga ja suhteliselt väiksemahulise asjaga alternatiivturul, mis oma olemuselt ongi hästi spekulatiivne turuplats.
"Arvestama peaks kindlasti ka pikemas perspektiivis sellega, et aktsiaturud on olnud väga tugevas tõusutsüklis nüüd juba kaheksa aastat järjest. Varem või hiljem tuleb tagasipöördumine mingi kuldse keskmise juurde, see on finantsturgude rusikareegel. Ja üldjuhul need tsüklid kipuvad olema seitsme- kuni kaheksa-aastased. Võib-olla on mõistlik minna ajas tagasi ja vaadata, kus ebalikviidsed Balti aktsiad aastatel 2008-2009 ära käisid," soovitas investeerimispankur.
"Väike ebalikviidne kraam on see, mis kõige valusamalt turukriisis pihta saab. Mis iganes on see nende lugu, mida nad räägivad, see peab olema ikka väga tugev, et õigustada sellist pisikest spekulatiivset investeeringut," nentis ta.
Finantsinspektsioon: riskikohti tuleb investoril endal hinnata
Finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli kinnitas, et inspektsioon registreeris 24. juulil Medical Pharmacy Groupi prospekti, mis on koostatud vastavalt rahandusministri määrusele. See on riigisisene prospekt, mida teistes riikides pakkuda ei või.
Ta täpsustas, et Medical läheb alternatiivturule ehk First Northile, kuhu minekuks ei ole tegelikult vaja prospekti registreerida. Ettevõte tahtis aga teha avalikku pakkumist ja see käib riigisisese õiguse alusel.
Küsimusele, kas inspektsioon peab Medical Pharmacy Groupi aktsiaid turvaliseks kohaks, kuhu raha paigutada, vastas Suurväli, et nemad jälgivad seda, et kõik rahandusministeeriumi määruse alusel avalikustamisele kuuluvad andmed oleksid esitatud ja tavalisele investorile mõistetavalt esitatud.
"Selle kohta, kas sinna investeerida või mitte, finantsinspektsioon soovitusi ei anna, see jääb iga investori enda otsutada. Aga seal on küll oluline, et igaüks võtaks arvesse oma riskiprofiili, kui palju tal vaba raha on. Kui ta näiteks aru ei saa prospektist, peaks küsima nõu investeerimisnõustajatelt või analüütikutelt, kes prospekti katavad," soovitas Suurväli.
"Me ei hinda ettevõtte tegevuse sisu ja ei anna sellele hinnangut. Ettevõtlusega tegelemine on põhiseaduslik vabadus, kuni seda ei ole kohus ära keelanud. Nende puhul seda ei ole," lisas ta.
Küsimusele, kas Medical Pharmacy Gropi väike käive tähendab, et sinna investeerida on riskantsem, vastas inspektsiooni esindaja, et need ongi sellised riskikohad, mida tuleb investoril endal hinnata.
Finantsinspektsioon jälgib pakkumise puhul ka seda, et reklaam ja turundustegevus jääks seadusega ette nähtud piiresse. Medical Pharmacy Group rõhub oma kodulehel patriotismile: sini-must-valge lipu taustal on üleskutse "Anna oma panus!" ning kõrvalt leiab lause, et Meravita läheb Eesti rahva tervise nimel börsile. Sellega Suurvälja hinnangul reegleid ei rikuta.
"Juustu müüakse täpselt samasuguse loosungiga. Kas juust sellest maitsvamaks muutub, on igaühe enda otsustada. Võib olla mingi argument, et investeerida kodumaisesse ettevõttesse, aga puhtalt ratsionaalse investori seisukohalt ei tohiks see väga suurt rolli mängida," tõdes ta.
Turujärelevalve divisjoni juhi sõnul võiks see, kui on palju niisuguseid asju, mis ettevõtte põhitegevuselt tähelepanu ära juhivad ja püüavad ettevõtet pakkuda emotsionaalselt, olla investorile märk, et räägitakse kõrvalisest ja mitte sellest, mis on oluline.