Seadustes on lünk laevaliikluse põhjustatud lainete ärahoidmiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Majandusministeerium uurib koostöös Harju maavalitsuse ja veeteede ametiga, millised on seaduslikud võimalused piirata Tallinna lahel suurte laevade liiklust, mis mõningatel juhtudel tekitab ohtlikke laineid.

Maavalitsusel ja kohalikul omavalitsusel pole õiguslikult merel toimuva suhtes midagi korraldada. Veeteede amet saab aga laevade liikluskiirust piirata ainult ohutuse pärast,
kui esinevad maatakistused nagu kaljud, kivid jms, kitsad veeteed või ristuv liiklus.

Eksperdide hinnagul on murdlainete tekkimises seos laevade sõidukiirusega pea olematu. Hoopis olulisem on laevade sõidugraafikud.

"Veeliikluse suurem kiirus ei tekita suuremaid laineid. Kunagi tehti analüüs, siis kui Tallinna lahel sõitsid Nordic Jet ja Baltic Jet ja Autoexpressid," ütles veeteede ameti peadirektor Rene Arikas juuli lõpus Harju maavalitsuse ja majandusministeeriumi esindajatega peetud ühisnõupidamisel.

Pärast Tallinna merepäevi juuli keskel avaldas Õhtuleht artikli "Tapjalained Tallinna lahel: laevaomanikud ja sadamad nõuavad kiirusepiirangut", milles on värvikalt kirjeldatud: "Lennusadam, merepäevad, rahvas kaiserval. Äkki algab meeletu kohin ja merelt voogab sadamasse hiidlainete rida, mis murdub tõelise tsunamina üle suurtükkide rivi. Inimesed põgenevad."

Ajaleht märkis, et sellist vaatepilti näeb Tallinnas praegu kolmel korral päevas, siis kui saabub kiirkatamaraan HSC Express kaubamärgiga Viking FSTR.

Arikas ütles koosolekul: "Selgitan Viking FSTR-i lainete tekitamise efekti, see laev on ehituslikult vana ja veab kiirel sõidul veemassi kaasa. Uute kiirlaevade kered on niivõrd efektiivse korpuse kujuga, et veetakistuse ja hõõrdumise mõju on viidud võimalikult madalale, tekitades niiviisi väiksemat lainetust kui vanemad laevad. Sellised laevakered ei vea enam veemassi kaasa."

Veeteede amet teostab laevale tehnilist ülevaatust ja kontrolli kuid sõidugraafikud, kiiruse ja laevatee läbimiseks kuluva aja määrab operaator. Aga näiteks Aegna saarele jõudvate lainete puhul on peamiseks probleemiks on summeeruvad lained ehk lainete resonants ja need tekivad siis kui Viking FSTR ja Tallinki kiirlaev on samal ajal Aegna traaversis. Veeteede amet on laevafirmadele teinud ettepaneku laevagraafikute muutmiseks, et nende laevad ei satuks ühel ajal Aegna traaversisse. "Küsimus on mõnes minutis," sõnas Rene Arikas.

Ta tõdes, et üldiselt on Tallinna sadamad kehvasti ehitatud ja halvasti kaitstud. "Puuduvad lainelukud, näiteks Lennusadam ja Aegna sadam, millest viimane ei tohiks sellise koha peal asuda. Hästi on kaitstud nt Tallinna Vanasadam, Kakumäe Sadam ja Pirita sadam." selgitas Arikas.

Praeguseks on nõupidamisel osalenud osapooled kokku leppinud, et majandusministeerium tegeleb Tallinna lahe laevaliiklusega ning selle reguleerimiseks vajalike seadusemuudatuste tegelemisega edasi.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: