Praegu kehtiva seaduse kohaselt tegelevad maavalitsuste alaealiste komisjonid seadust rikkunud nooruki abistamise ja karistamisega. Komisjoni töösse panustavad ka kohalike omavalitsuste lastekaitse töötajad. Tulevikus selliseid suunavaid komisjone enam ei ole ja lapsega tegeleb vaid omavalitsuse lastekaitse töötaja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Elise Nikonov ütles, et last saab paremini abistada, kui lastekaitse töötaja tegeleb puhtalt tema abivajadusega. "Siis ka laps julgeb rääkida sügavamalt oma probleemidest ja saab nende tuumaga tegeleda. See, mis õigusrikkumist puudutab, siis sellele juba otsib lahendusi see institutsioon, mis oskab seda paremini teha - politsei, prokuratuur ja väga tähtsa osana ka lepitusteenus, kus kannatanuga koos lahendusi leitakse," rääkis Nikonov.

Eelnõu on esimese lugemise läbinud. Teisipäeval toimunud komisjoni istungil oli huvigruppidel võimalus esitada tekkinud küsimusi ja arvamusi. Peamisteks probleemideks võib pidada suurt töökoormust ja rahastust.

"Töö lapsega, abivajava lapsega, on ju aasta kümneid olnud kohaliku omavalitsuse üheks oluliseks ülesandeks. Sellesmõttes ma tegelikult ei näe, et oleks risk selles, et lastekaitse ei tegeleks nende peredega. Lihtsalt see maht ja koormus, see on nüüd küsimus. Ja see sõltub väga palju ka kohaliku omavalitsuse poliitilisest tahtest. Nagu ka täna siin komisjonis selgus, et kui ikka kohalik omavalitsus ja poliitiline juhtkond leiab, et lastekaitse töö on väga oluline ja väärtustab seda, siis ta ka leiab raha selleks, et piisaval hulgal ettevalmistatud lastekaitse töötajaid palgata," sõnas Lastekaitse liidu juhatuse liige Tõnu Poopuu.