IT ei lahenda tööstus 4.0 probleemi ettevõtete eest ära
Maailma juhtivates tööstusriikides on alanud neljas tehnikarevolutsioon, n-ö tööstus 4.0, mis tähendab, et tootmise digitaliseerimisega saavutatakse tootlikkuse hüppeline kasv. See aga ei tule nii lihtsalt, nagu selgus Arvamusfestivali teadusala arutelust "Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?".
Erinevad arusaamad, puudulik koostöö ja valmisolek muutusteks võivad kujuneda olulisteks takistusteks tööstuse edasiviimisel. Aga Eestile on selline edasiminek riigi jätkusuutlikkuse koha pealt ülimalt tähtis.
„Teatakse, mis on tööstus 4.0, aga täpne arusaam, arusaamad on erinevad,“ kirjeldas ettevõtte Festo Eesti filiaali tegevjuht Frid Kaljas peamist probleemi tööstus 4.0 põhimõtete rakendamisel. Kui ettevõtjatel on arusaam, mis on tööstus 4.0, on see juba hea, aga sellest Kaljase sõnul lõplikult ei piisa. „Tööstus 4.0 jaoks võiks olla oma strateegia, hinnata võiks oma kompetentsi, seda, kas tehniliste arengutega ollakse piisavalt järje peal ja kas tiim on valmis muutustega kaasa minema,“ selgitas ta.
Kaljase sõnul kasutatakse sageli juhtimispraktikat, et see, mis töötab, seda ei tohi muuta. „Aga kui ei ole sõjaplaani, siis üks hetk põksitakse sind turult lihtsalt välja,“ nentis ta.
Tööstus 4.0 või neljandast tööstusrevolutsioonist kõneldes on oluline märksõna mõistagi tarbija. Kogu surve muutusteks algab peale tarbijatest ja ettevõtjad peavad tarbijate nõudmistega kaasa minema, millega on eriti seotud ka tööstuse digitaliseerimine.
IT-sektor üksi ettevõtete jaoks tööstus 4.0 ära ei mõistata
Mõistagi tekib ettevõtjatel ja tööstusel laiemalt küsimus, et mida siis digitaliseerida. „Mul on automatiseeritud süsteem, targad masinad. Mida ma veel tegema peaks? See on väljakutse, kus IT-sektor ei saa üksipäini neid asju välja mõelda, siis on vaja teha koostööd tööstusettevõtetega,“ märkis ettevõtte Tieto Estonia AS tegevjuht Anneli Heinsoo.
Üks võimalus, kuidas koostööd teha, on Heinsoo sõnul ühiste investeeringute ja pilootprojektide tegemine, üritada lahendada inimeste igapäevaprobleeme. Tieto on praeguseks teinud pilootprojekte nii puidu- kui ka metallitööstusega ning esmase analüüsi baasil on tema sõnul väga hästi automatiseeritud ettevõttes võimalik tõsta tootlikkust 30 protsenti. Aga seda teatud tingimustel.
„Ilma infotehnoloogia kasutuseta ja koostööta kahe sektori vahel on seda suuremat efektiivsust pea võimatu saavutada,“ ütles Heinsoo.
Seega saavad tööstus 4.0 ülemineku puhul oluliseks kaks märksõna. Esiteks, valmisolek muutusteks, sest selleks, et areneda, ei saa olla paigal. Teiseks, koostöö, seda eriti eestlaste puhul, kes on alati tahtnud olla kõvad isetegijad. Aga kaasajal pole enam aega, et ise midagi välja mõelda ja valmis teha – ideed peavad sündima kiirelt.
Eksport ja välisinvesteeringud – Eesti jätkusuutlikkuse alus
Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt on riigi huvi tööstusvaldkonna arengu vastu äärmiselt oluline, nagu märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede. „Eesti-sugune väike riik, kus on vähesel määral kaubastatavat loodusvara, saab meie rahvuslik rikkus tekkida ainult läbi kahe peamise asjaolu – eksport ja välisinvesteeringud,“ ütles ta.
Eksport ja välisinvesteeringud on Eesti jätkusuutlikkuse alus, kuna töötlev tööstus on ekspordi alustala. „Kui riik ei tunne huvi tööstuse vastu, siis ta ei tunne huvi iseenda jätkusuutlikkuse vastu.“ Samuti on siin Reede sõnul oluline teinegi aspekt. „Üks töökoht töötlevas tööstuses loob vähemalt kaks kohta teenindavas sektoris.“
Aga mida Eesti kõige selle jaoks on juba teinud? Reede sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kavas septembris välja anda töötuspoliitika roheline raamat, mis peaks jõudma septembris valitsusesse. Raamatuga üritatakse vastata küsimusele, kus saaks riik olla abiks, et Eesti töötleva tööstuse jaoks olukorda soodsamaks muuta.
Reedel sõnul on peamised lahendamist vajavad väljakutsed ja probleemid järgmised:
- teaduse ja ettevõtluse koostöö;
- Eestil on väga hea start-up-riigi kuvand, aga meie start-upid on peamiselt seotud finantssektoriga, aga neid ei ole nii palju tööstussektoris. Kui meil on olemas parim keskkond start-upide jaoks, peame soodustama, et start-up'e tekiks ka tööstuses;
- kapitali kättesaadavus – kui räägime tööstuse digitaliseerimisest, siis see nõuab suurt kapitalimahutavust, aga kui vaadata praegu kättesaadavaid laenutingimusi, siis on seitse aastat on üks pikimaid perioode, mis ajaks pank annab tööstusettevõttele laenu. Rootsis, Soomes jne on 12–15 aastat normaalne;
- teadlikkuse kasv – see käib alati kõikide asjadega koos; ja
- maavarade kasutuselevõtt.