Riik keelab 1. oktoobrist vanglates suitsetamise ({{commentsTotal}})

{{1502696160000 | amCalendar}}
Tartu vangla
Tartu vangla Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riik keelab 1. oktoobrist vangla territooriumi jalutusaladel suitsetamise.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels selgitas ERR-ile, et suitsetamise keeld on vajalik tervise kaitse, sõltuvusest vabanemise, riiklike ressursside säästmise ja vangla julgeoleku tagamise eesmärgil.

Mihkels lisas, et juba praegu on vanglates võimalik suitsetada vaid kolm sigaretti päevas ja suurem muudatus suitsetamise piiramise osas tehti 2010. aastal.

"Vanglas on suitsetamise võimalused juba praegu väga piiratud. Kinnipeetaval on võimalik praegu suitsetada vaid jalutusalal - päevas kuni kolm sigaretti, mille annab vangile kätte vanglaametnik. Seega ahelsuitsetamist vangla nagunii ei võimalda. Vangid saavad vajadusel tubakavastast sõltuvusravi," ütles Mihkels.

Praeguse osalise suitsetamiskeelu probleemiks on Mihkelsi sõnul see, et vangide jalutusboksid on seintega piiratud ja paratamatult on sunnitud sigaretisuitsu sisse hingama ka need kinnipeetavad, kes ei suitseta, samuti vanglatöötajad, kes ametikohustusest tingituna boksides viibivad.

"Samuti üritavad vangid olukorras, kus vangla ühes piirkonnas on suitsetamine lubatud, toimetada sigarette ka sinna, kus suitsetamine on keelatud. Keelatud kohtades suitsetades rikutakse aga ka teiste inimeste, nii kaasvangide kui vanglatöötajate tervist."

"Vanglas on palju inimesi, kes oma varasematest eluviisidest tingituna on terviseprobleemidega, seetõttu mõjub suitsetamine või sigaretisuitsuses boksis viibimine nende tervisele eriti laastavalt. Tervislik seisund on aga olulise tähtsusega ka vabaduses hakkama saamise jaoks," rääkis pressiesindaja.

"Pealegi peavad kinnipeetavad suitsetamist osaks vangla subkultuurist - suitsetajate suhtarv vanglas on ligi kolm korda kõrgem võrreldes vabaduses viibivate isikutega. Sellest tulenevalt võib olla vanglakeskkonnas suitsetamisest pea võimatu loobuda ka siis, kui kinnipeetav seda ise tegelikult soovib," lisas ta veel.

Ta märkis, et vangla ruumides suitsemise keeld hakkas kehtima 2010. aastal. "Enne seda võisid vangid suitsetada nii palju sigarette päevas kui nad osta jõudsid. Seega oli 2010. a muudatus eelseisvast oluliselt suurema mõjuga. Ka siis rääkisid mõned inimesed vanglamässu ohust, kuid sellised mõttekäigud jäid pigem folkloori valdkonda," lausus Mihkels.

Vastuolu põhiseadusega

Õiguskantsler Ülle Madise on viidanud, et suitsetamise keelamine vanglates on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsleri hinnangul on suitsetajate õigusi võimalik piirata mittesuitsetajate tervise huvides vangla siseruumides, mis ei ole kohandatud selliselt, et suitsetajad mittesuitsetajate tervist märkimisväärselt ei ohustaks.

Ministeeriumi kinnitusel on loomulik, et põhiseaduspärasust kontrollitakse ja lõpliku hinnangu sellele annab riigikohtu põhiseaduse järelevalvekolleegium.

"Kinnipeetaval, kes leiab, et suitsetamiskeeluga rikutakse tema õigusi, on võimalik pöörduda kohtusse," sõnas Mihkels.

"Eesti peab järgima Euroopa inimõiguste konventsiooni standardeid. Arvestades, et juba aastaid on täielikku keeldu rakendatud osades Ühendkuningriigi piirkondades, mis samuti asuvad Euroopa inimõiguste konventsiooni rakendusalas, on meil põhjust eeldada, et keeld on kooskõlas inimõiguste konventsiooniga," ütles ta.

Mihkels rääkis veel, et suitsetamine on täiesti keelatud ka USA föderaalvanglates ja paljudes osariikide vanglates, samuti on täielik suitsetamiskeeld Kanada föderaalvanglates, Austraalias ja Uus-Meremaal. Lähiajal hakkab täielik suitsetamiskeeld kehtima kogu Suurbritannia vanglates, praegu kehtib osades Ühendkuningriigi piirkondades.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: