Rahandusministeerium hakkab kujundama riigi mainet tööandjana ({{commentsTotal}})

Ministeeriumide ühishoone.
Ministeeriumide ühishoone. Autor/allikas: SCANPIX / PM

Rahandusministeerium kuulutas välja riigihanke "Riik kui tööandja", mille eesmärk on riigisekori kui tööandja brändi ja maine kujundamise tegevuskava väljatöötamine, et riigiametid püsiks kvalifitseeritud tööjõule erasektori kõrval piisavalt atraktiivsena.

"Demograafiline olukord, kus tööealiste elanike arv kahaneb ja elanikkond vananeb, esitab tööandjatele uusi väljakutseid, et leida ning värvata parimaid kandidaate. Vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuringu järgi väheneb järgmiste aastate jooksul tööealine elanikkond igal aastal umbes 6400 inimese võrra. See tähendab, et konkurents parimate töötajate värbamiseks üha suureneb," ütles rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunov BNS-ile.

"Riigil on üha keerulisem konkureerida erasektoriga töötajate värbamisel sealhulgas palga pakkumises, sest riik ei saa olla palgaturul eestvedajaks. See omakorda tekitab vajaduse mõtestada ja sõnastada, miks inimene peaks valima oma tööandjaks just riigi. Muuhulgas paneb teadlik riigi kui tööandja mainega tegelemine ka riigiasutuste juhte mõtlema sellele, mida nemad juhina saaksid teha teisiti, et muuta oma asutus võimalikele tööotsijatele huvipakkuvaks," sõnas Piskunov.

"Riigi kui tööandja mainekujunduse tegevuskava välja töötamise käigus määratletakse ära erinevad sihtrühmad, kes võiks olla huvitatud riigitööst ja kellest riik tööandjana võiks olla huvitatud, kui võimalikest töötajatest," ütles ta.

Piskunovi sõnul on vähenenud töövõimega inimesed üks võimalik tööle värbamise sihtrühm. "Uue töötaja valikul on aluseks eelkõige inimese kvalifikatsioon ja võimekus täita konkreetse ametikoha ülesandeid, millel inimene tööle hakkab. Riigiasutustes on väga erinevaid töökohti, seega on ka otsitavad võimalikud töötajad erinevad," ütles Piskunov.

Tema sõnul oodatakse valitsussektori töötajaskonnalt pidevat vähenemist, samas ootused riigi pakutavatele teenuste hulgale ja kvaliteedile ei vähene, vaid pigem vastupidi. "See omakorda tähendab, et väiksem riigi töötajaskond peab olema võimekam, efektiivsem ja paremini kvalifitseeritud kui seni," sõnas ta.

Hanke tegevuskava eesmärk on teadlikult kujundada ja parandada riigi kui tööandja mainet ning teadvustada võimalikele töötajatele riiki atraktiivse tööandjana. Rahandusministeeriumi, kui keskse riigi personalipoliitika arendaja poolt antavate üldiste juhtnööride ja soovituste alusel on igal asutusel võimalik edasi korraldada konkreetsele asutusele kõige paremini sobivamaid tegevusi.

Hange kuulutati välja 10. augustil ning pakkumuste esitamise lõpptähtaeg on 28. august kell 11:00, mil toimub ka pakkumuste avamine.

Allikas: BNS



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: