Ametiühingud on töötajatelt leppetrahvi nõudmisele vastu ({{commentsTotal}})

Ehitajad.
Ehitajad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeeriumis on valiminud töö- ja tervishoiuseaduse muutumise eelnõu, mille kohaselt saaks tööandja leppetrahvide kehtestamise õiguse, ametiühingud on sellele punktile vastu.

Leppetrahvi saaks tööandja eelnõu kohaselt kehtestada siis, kui töötaja ei järgi tööohutus- ja tervisekaitse nõudeid. Ametiühingud näevad selles aga riske, et tööandjad hakkavad seda kuritarvitama.

"Leppetrahvi punkt jõuab kõigisse töölepingutesse ja võib juhtuda, et seda kasutatakse vastupidisel eesmärgile, mitte selleks, et tagada reeglitest kinnipidamine," ütles ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Peep Peterson.  

Tema hinnangul tekitab see organisatsioonis pigem ebaterve õhkkonna, kus ei pingutata mitte ühise eesmärgi nimel, vaid tehakse trahve ja õhkkond ei pole see, mida seadus peaks soosima.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Seili Suder tunnistas, et riske on igas seadusesättes, kuid leppetrahvi punkt pandi eelnõusse selleks, et rõhutada töötaja vastutust tööohutuse ja tervishoiunõuete järgimisel.

"Meie vaatame, et kui tööandja on teinud kõik, et tagada ohutu töökeskkond, ent kui töötaja endiselt ei pane kiivrit pähe, ei toesta tellingut, võtab ära kaitseriivi, et oleks kergem, siis peab olema tööandjal meede, et selgeks teha, et neid nõudeid tuleb täita," ütles Suder.

Praegu on eelnõu esimesel kooskõlastusringil ja ametlikku tagasisidet ootab ministeerium nii ametiühingutelt kui ka tööandjatelt. Ametiühingud soovivad leppetrahvi punkti välja jätta.

"Meie arvame, et tööandjal on muid võimalusi seda töötajat mõjutada, leppetrahvi ei ole vaja, vaja koostööd soodustada," lausus ametiühingujuht.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: