PEW uuring: Venemaad näeb ohuna ligi kolmandik maailma elanikest ({{commentsTotal}})

Maailmas keskmiselt usub ainult veerand inimestest, et Vene presidendi Vladimir Putini tegevus rahvusvahelisel areenil on õige, kuid samas näeb Venemaad ohuna oma riigile siiski ainult pisut alla kolmandiku vastanutest, selgub uuringufirma Pew korraldatud küsitlusest 37 eri maailmajagudes asuvas riigis.

Keskmiselt maailmas peab Venemaa võimu ja mõju tõsiseks ohuks oma riigile 31 protsenti vastanutest, kuid Ameerika Ühendriikides on see näitaja 47 ja Euroopas 41 protsenti. Lähis-Idas tunnetab Venemaas ohtu 35, Aafrikas 31, Aasia-Vaikes ookeani regioonis 29 ja Ladina-Ameerikas keskmiselt 23 protsenti vastanutest.

Euroopa riikidest, kus uuring läbi viidi, pidas Venemaad ohuks oma kodumaale 65 protsenti poolakatest. Hispaanias oli selliseid 47 protsenti, Prantsusmaal 45, Hollandis 44, Ühendkuningriigis 43, Rootsis 39 ja Saksamaal 33 protsenti. Itaallastest tunnetas Venemaad ohuna 31, ungarlastest 28 ja kreeklastest 24 protsenti.

Maailmas keskmiselt suhtus Venemaasse positiivselt 34 ja negatiivselt 40 protsenti vastanutest, mis näitab Venemaa maine paranemist, kuna 2015. aastal suhtus Venemaasse negatiivselt 51 protsenti vastanutest, märgib Pew oma uuringu kokkuvõttes.

Regioonidest oli Venemaa maine kõige halvem Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Venemaa suhtes olid negatiivselt meelestatud 63 protsenti USA ja 59 protsenti Kanada kodanikest. Euroopa keskmine näitaja oli 61 protsenti, kõige negatiivsemalt suhtusid Venemaasse hollandlased ja rootslased, kelle hulgas oli sellise hoiakuga vastavalt 82 ja 78 protsenti vastanutest.

Uuringust selgub ka, et noored vastajad on Venemaa suhtes soodsamalt meelestatud, kui vanemad vanusegrupid ning samas ameeriklaste ja venelaste suhtumine teineteise riikidesse on võrreldes 2015. aastaga paranenud.

Uuringu kohaselt peetakse maailmas kliimamuutust ja äärmusrühmitust ISIS siiski märksa suuremaks ohuks kui Venemaad - ISIS-t kardab 62 ja kliimamuutust 61 protsenti ning küberrünnakuid peab ohtlikuks 51 protsenti respondente.

Pew uuringute keskus korraldas küsitluse väljaspool Venemaad 37 riigis, ajavahemikus 16. veebruarist 8. maini küsitleti 40 951 inimest. Euroopa riikidest viidi küsitlus läbi Poolas, Hispaanias, Hollandis, Rootsis, Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Kreekas.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: