Valgas abiellusid pärimuspulmas Kreutzwald ja Prii ({{commentsTotal}})

Valgas kestis terve päeva kõigile huvilistele avatud pärimuspulm. Päivi-Pääsu Kreutzwald ja Kristjan Prii abiellusid Hargla kihelkonna 19. sajandi kombestiku järgi. Pärimuspulma korraldanud Valga muuseumi soov oli meenutada Eesti iseseisvuse taastamise päeval meie rahvarõivaid ja traditsioone.

Pulmapäeval tehti kaasa traditsioonid pruudi ja peiu kodus. Pulmi, kus neid kõiki järgitaks, ei peeta Eestis juba ammu, kuid mõnd osa soovivad paljud pruutpaarid oma kõige tähtsamal päeval tavaliselt siiski meenutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Osa noorpaare soovib ameteid jagada, tegelikult on see samuti 19.sajandi komme, mis on tänapäevastatud ära. Nagu ka pulmarongi peatamine," ütles pulmavana Priit Oks.

Sõrmuste vahetamise tseremoonia järel toimusid neiupõlvest ja poisieast väljatõstmine, tanutamine ja põlletamine ning sülelapse hüpitamine. Harjumaal elavad Päivi-Pääsu Kreutzwald ja Kristjan Prii valiti pärimuspulma noorpaariks 17 kandidaaadi seast.

"Kindlasti paremini teame Eesti pärimustraditsioone kui keskmised eestlased," ütles Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii.

"Oleme mõlemad kaitseliitlased ja tundub ka ainuõige tegevus olema, et jälgida Eesti vanu traditsioone ja kombeid. Ei pea kogu aeg kaasa minema igasuguse välismaa asjaga, tasub meenutada enda oma ja üle korrata," sõnas Kristjan Prii.

Pulmapäeva juure kuulusid tarvilik nõu pulmatohtri saunas, käsitöö õpitoad ja toit.

Enne pidu uuriti Valga muuseumis eesti pulmatraditsioone, käidi kosjas, õpiti selgeks regilaulud ja tantsud.

"Paljud arvavad, et pärimuslik pulm ongi see, kui pulmas on linased riided, sült, pika laua taga istumine ja rahvuslik muusika. Kahjuks kombed ja selle mõtestatus jäetakse tagaplaanile," lausus Valga muuseumi programmijuht Marju Rebane.

Täna vanamoodi abiellunud Päivi-Pääsu Kreutzwald ja Kristjan Prii usuvad, et neil õnnestub kombestiku taga peituvaid soove ka hinges ja igapäevaelus edasi kanda. Ikka koos.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: