Vao Köök toob varjupaiga elanikud eestlaste sekka

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vao Köök on väliüritustel hästi vastu võetud.

Mitmel väliüritusel on silma hakanud toitlustaja Vao Köök, kus teevad süüa varjupaigakeskuse elanikud. Tegemist on siiski sotsiaalse, mitte ärilise projektiga, mille eesmärgiks on luua toidu abil sidemeid kohalike elanike ja varjupaigataotlejate vahel.

Vao Köögi kaubamärki kasutav varjupaiga elanikkond on käinud mitmetel väliüritustel toitlustamas alates 2015. aastast, mil nad kutsuti ootamatult Sõbraliku Eesti üritusele. Just sedasi - kutse peale - on nad sestpeale käinud palju kordi toitlustamas. Praeguseks on kontol juba osalemised Tallinna tänavatoidu festivalil ja arvamusfestivalil, korduvalt on käidud ka kinniseid üritusi toitlustamas, Kiltsi põhikoolis korraldatakse pidevalt kultuuriõhtuid, kus lisaks toitlustamisele räägitakse ka teiste maade kultuurist, keelest, geograafiast jm.

Ettevõtlusvormi Vao Köök veel vormistanud ei ole, sest tegemist on pigem sotsiaalse ettevõtmisega, mille eesmärk on tutvustada erinevaid kultuure ja neid esindavaid inimesi toitlustuse abil.

"Meil ei ole praegu veel ettevõtlusvormi, sest praegu me ei ole veel orienteeritud sellele, et saada kasumit. Eesmärk on minna välja oma inimestega ja luua kontakte Eesti inimestega, aga ilmselt on see hea väljund, mida annab edasi arendada," ütles Vao keskuse juht Jana Selesneva. "Nii näevad varjupaiga inimesed meie tänavakultuuri ja Eesti inimesed näevad, et neil on ka midagi siinsele ühiskonnale pakkuda ja midagi öelda ning nad ei ole siin, et lihtsalt mingeid hüvesid saada."

Selesneva sõnul teevad varjupaiga elanikud seda kõike vabatahtlikkuse alusel, tasu saamata. Tooraine toitlustuseks soetab varjupaik ning iga üritusega püütakse toorainele kulunud raha tagasi teenida. Kaasnevad kulud on suured - üritustel tuleb tasuda kohamaksu, rentida köögitehnikat, korraldada transporti. Vahel on nulli tulemine õnnestunud, alati mitte, ent kokkuvõtteks hindab Selesneva Vao Kööki käekäigu heaks, mis innustab ettevõtmisega jätkama.

Kokad roteeruvad

Vao Köögis tegusevad inimesed vahetuvad, vastavalt sellele, kes parasjagu varjupaigas elavad. Nii varieerub ka toit, mida väliüritustel pakutakse. Lisaks vahetutele toidutegijatele võivad toitlustuspaigale kaasa minna kõik soovijad, nii tekib teistelgi kohalikega kontakt ja varjupaigalised adapteeruvad paremini.

"Oleme käinud väljas Sudaani köögiga, Ukraina, Albaania, Gruusia, Dagestani, Iraani, Sri Lanka köökidega," loetles Selesneva.

Mõned Vao Köögist toitulstuskogemuse saanud inimesed on pärast keskusest lahkumist asunudki tööle toitlustuses. Selesneva teab perekonda, kes plaanib kondiitri- ja pagaritöökojaga alustada, samuti töötavad mitmed endised asukad söögikohtades või omandavad kutsekoolis abikoka või kondiitri ametit.

Vao Köögis toidutegemiseks kokapabereid omama ei pea, ent kogu paberimajandus, mida riik toitlustamiseks nõuab, alates tervisetõendist ja lõpetades enesekontrolliplaaniga, on tehtud. Selesneva sõnul on oluline, et varjupaiga inimesed saaksid aru, kuidas meil asjaajamine käib ning ei teeks ka ise tulevikus järeleandmisi.

Ehkki kõigil köögis tegutsejatel on kogemus kodutoiduga olemas, on kõige keerulisem arvestada näiteks vajadusega toitlustada ära 400 inimest. Eelarvestamise ja toidukoguste arvestamisega on abiks AS Hoolekandeteenuste toitlustusnõustaja.

Negatiivseid kogemusi Vao Köögil olnud ei ole. Vastupidi, hea toit ja inimlik kontakt on tekitanud toidutegijate vastu huvi ning eelarvamused on sulanud, kinnitas Selesneva. Kõige paremini on tema hinnangul võetud Vao Köögi vahendusel vastu Sudaani, Iraani ja Sri Lanka köök.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: