Enamik TÜ Pärnu kolledži lektoritest ei omanda aasta alguseks nõutud doktorikraadi ({{commentsTotal}})

Enamik Tartu ülikooli Pärnu kolledži lektoritest ei täida nõuet omandada tuleva aasta alguseks doktorikraad. Õppejõutööd saavad nad siiski edasi teha, jätkates assistendina või mõnel muul ametikohal. Kolledži direktor lubab ka, et palgas keegi ei kaota.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži avaaktusel olid ühtmoodi rõõmsad nii õppurid kui ka õppejõud, kuigi osale õppejõududest on viimased kuud olnud ebameeldivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paljud õppejõud lootsid, et lektoritele 2018. aastast kehtestatud doktorikraadi nõuet siiski ei rakendata, vähemalt mitte Pärnu kolledžis. Nii see siiski ei läinud. 18 lektorist on doktorikraad vaid kahel.

Direktor Henn Vallimäe ütles, et töölepingute muutmine on juba lõpukorral.

"Meil on üks inimene valitud teaduriks, kaks inimest on antud üles kui doktorikraadi kaitsjad, kuus lektorit on ümber valitud assistendiks. Mõnel inimesel on ka leping lõppenud või lõppemas," selgitas Vallimäe.

Direktori sõnul olid lektoritele sellised ümberkorraldused ebameeldivad.

"Tänaste nõuete järgi võib lektor olla doktorikraadita, uuest aastast mitte. Teisest küljest ei ole ka kellelegi kaevata. See on ülikooli kõrgema organi otsus. Meid siin, eriti veel rakenduskõrghariduse taustal, see võib-olla puudutab valusamalt kui Tartut või teisi," rääkis Vallimäe.

Pärnu kolledžis pole doktorikraadiga suurt peale hakata, sest doktoriõpet seal pole ja doktorante õpetada ei saa. Nii teeks doktorikraadiga lektor sama tööd, mida ta tegi siiani.

Inglise keele lektor Katrin Saks tegi doktorikraadi nominaalajaga ja tunnistab, et see polnud kerge. Aga see pole ainus põhjus, miks Pärnus on nii vähe doktoreid.

"Palju aastaid on meile pigem edastatud niisugust sõnumit, et meilt tegelikult teaduse tegemist ei oodata. Selle tõttu ei ole meil tugevaid teadusprojekte, meil ei ole teadusgruppe, teadusrühmasid, mis tegutseksid. Selle tõttu on meil teaduse tegemine mõnevõrra nõrgem võrreldes ülikooli teiste üksustega," tõdes Saks.

Lektorid, kellel doktorikraadi puudumise tõttu tuleb uuest aastast jätkata muul ametikohal, polnud nõus olukorda kommenteerima.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: