Hiljuti avaldas haridus- ja teadusministeerium uuringutulemused, mis keskendusid õpingutejärgsele hakkamasaamisele eelkõige tööhõive seisukohast. Välja oli toodud ka seosed palgataseme ning omandatud akadeemilise kraadi vahel.

Meediale jäi silma muu hulgas fakt, et magistriprogrammide katkestajad saavad rohkem palka kui edukalt magistrantuuri läbinud õppurid. Nimetatud uuring tõesti näitab, et Eestis magistrantuuri läbinute palgatase vaadeldaval perioodil on madalam kui samal ajal magistriprogrammi katkestajatel. Lihtsameelne järeldus sellest kõlaks – astuge magistrantuuri, õppige pool aastat, seejärel katkestage ja saategi jõukaks.

Kahjuks on aga tegemist olukorraga, kus (loodetavasti tõeste) arvude tõlgendamine on jäänud puudulikuks, mis võimaldab nendest välja lugeda asju, mis kindlasti tõesed ei ole. Pealiskaudsed tõlgendused toidavad aga väärarusaama, et edasiliikumine haridusteel ei olegi tähtis, sest palk ega heaolu sellest ei sõltu. 

Tähtis on hoopis taust

Tegelikult ei mõjuta magistriõppurite palgaerinevust antud kontekstis mitte see, kas magistrantuur läbiti või katkestati, vaid hoopis õppurite erinev taust ja staatus. Just seda tuleb esile tuua, et saada aru lõpetajate ja katkestajate palgaerinevuste põhjustest.

Magistrantuuri astuvad inimesed on erineva taustaga. Suurem osa tuleb otse bakalaureuseõppe lõpetamise järel ning neil puudub pikaajaline töösuhe. Aga on ka inimesi, kes on juba on tööl või kes on ise tööandjad.

Kui n-ö ühe soojaga magistriks saanud noored jõuavad tööturule, algab nende tööelu sisuliselt nullist ning nende palk ongi madalam kui pika töökogemusega töötajatel. Aga kui näiteks tööl käiv inimene või firmaomanik astus magistrantuuri ega jõudnud seda kohe edukalt lõpetada, taastub tema esialgne staatus. Seega – ta ei saa rohkem palka mitte sellepärast, et ta katkestas, vaid sellepärast, et tal oli juba varem palk ning see ongi kõrgem kui värskel otsejoones magistriks saanul. 

Esitatud uurimus oleks pidanud põhjalikumalt selgitama katkestajate sotsiaalset staatust ja töösuhet ning võrdlema neid lõpetanutega. Kas oli nende seas ehk rohkem töölkäijaid ja ettevõtjaid? Kas katkestajad naasid sellisele tööle, mis ei eeldagi magistrikraadi olemasolu? Kas katkestajatele tehti tööpakkumine, millest ei saanud keelduda? Kui palju oli katkestajate seas juba magistrikraadiga inimesi?

Miks magistriõpe pooleli jääb?

Õpingute katkestamise teema on ühiskonna jaoks äärmiselt oluline küsimus, sest puudutab nii haridussüsteemi kui ka majanduse efektiivsust tervikuna. Kui on tegemist katkestajate suure hulgaga, siis töötab haridussüsteem tühikäigul ja on ühiskonnale kulukas.

Kas õpingud katkestati sellepärast, et magistrant sai aru, et „see pole ikka päris see“ ehk n-ö eksis aadressiga? Juhtub! Kui aga magistriõpingud katkestati sellepärast, et antav õppetase tundus madal, peaksime etteheitvalt otsa vaatama meie ülikoolidele, mis ei suuda konkurentsivõimelist haridust pakkuda. 

Kuid kui magistriõpingud jäid pooleli sellepärast, et „magistrikraadist pole midagi kasu võrreldes bakaharidusega“, siis peaksime otsa vaatama meie valitsusele ja poliitikutele, aga ka ettevõtlussektorile. Kui magistrikraad ja kõrgem haridustase ei ole väärtustatud palga kaudu, iseloomustab see meie majandusstruktuuri ja tegevusvaldkondi. Kui magistrikraadiga töötajad ei ole hinnas, on madalam ka meie riigi konkurentsivõime. 

Kokkuvõttes toob ülevaade ilmekalt välja ka üldise tõsiasja, et mida kõrgem on inimese haridustase, seda kõrgem on ka tema palgatase. See peaks julgustama kõiki õppureid visalt  pürgima võimalikult kõrge haridustaseme poole. 

Huvitav oli aga tähelepanek, et palk ei sõltu mitte ainult kõrgemast omandatud kraadist, vaid ka õpitud aastate hulgast. Seda küll teatud erialade puhul. Olen näinud ka vastupidiseid uuringutulemusi, mis väidavad, et õppimisele kulutatud aastate hulk pole üldse oluline – loeb vaid õppeasutuse lõpetamine. St, et õppimine tasub ennast rahaliselt ära siis, kui on diplom ette näidata. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.