Josing: valitsus võiks suhkrumaksu praegu ära unustada
Valitsusel tuleks ära unustada meetmed, mis hinnatõusule veelgi hoogu annaksid, ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kommenteerides tarbijahinnaindeksi tõusu.
Tarbijahinnaindeks muutus augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9 protsenti ning kõige enam tõusis toidu, alkohoolsete jookide, tubaka ja mootorikütuse hind.
Josing rääkis ERRi raadiouudistele, et viimati oli nii suur tõus aastal 2012 ja praegune hinnahüpe on tarbijaile kindlasti ebameeldiv üllatus. Paraku sööb hinnatõus ära palgatõusu.
"Praeguse hinnatõusu taga on kaks gruppi: toit ja mootorikütus. Kui vaadata eelmise aasta baasi, siis eelmise aasta august oli ka põllumeeste jaoks väga halb periood, kus kokkuostuhinnad olid madalad," märkis ta.
Josing lisas, et aasta lõpus on toidukaupade hinnatõus ilmselt protsentuaalselt väiksem, sest hinnad hakkasid kerkima eelmise aasta lõpus ja mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.
"Teine, mis mõjutab, on mootorikütus. Kütmine on võib-olla kallim kui aasta tagasi, sest ka muud kütused kipuvad olema nafta hinnaga natuke seotud, nii gaas kui muud kütused. Kaks olulist gruppi ehk niinimetatud sundkulud - toit ja eluase - on sellel talvel ilmselt tarbija jaoks kallimad, kui nad olid aasta tagasi," nentis konjunktuuriinstituudi juht.
Alkoholihindade kohta märkis ta, et aktsiisitõuse arvestades võib prognoosida, et jätkub nii õlle kui ka teiste alkohoolsete jookide suur hinnatõus.
"Valitsusele soovitaks, et meetmed, mis võiksid hinnatõusule veel hoogu anda, näiteks jogurti hinnatõus suhkrumaksu kaudu - võiks küll praegu ära unustada," märkis Josing.
Ta nentis, et tarbijal on toidu hinnatõusu puhul raske midagi teha, tuleb lihtsalt soodsamaid toidugruppe vaadata. Alkoholi ja tubakaga on lihtsam - säästa saab tarbitavaid koguseid vähendades.
"Kurb lugu on see, et madalamapalgaliste väljaminekutest suurema osakaaluga ongi need grupid, millest me räägime - toit, eluase ja transport. Ja kui need oluliselt kallinevad, siis madalama palgaga inimesed on haavatavamad," tõdes Josing.
Hindade kallinemist on tema sõnul näha ka kaubanduses, näiteks või hind on üsna kallis ja selle taga pole ainult toormehinna tõus, vaid ka nõudluse kasv kogu maailmas, sest või on populaarsemaks muutunud.
"Kui meie tootjatel on võimalik paremini maailmaturule müüa, siis mõjutab see ka siseturu hinda. Kahjuks või õnneks on Eesti majandus nii väike ja avatud, et maailmaturu hinna muutused kajastuvad ka meil," sõnas konjunktuuriinstituudi esindaja.
Josing tõi hinnatõusu puhul välja veel ühe tahu - kaubanduse marginaalid on mõne kaubagrupi osas olnud kõrgevõitu. See on soodustanud ka Lätist ostmist.
"Kui vaatame, et aktsiisipool seletab osa hinnavahest, aga teine pool on see, et Eestis on kaubanduse marginaal kallim kui Lätis. Inimesed on seda tabanud ja Lätist ei osteta ainult aktsiisikaupu, vaid ka ehitusmaterjale, toidukaupu ja ravimeid," rääkis ta.
Josing lisas, et mingil hetkel võib konkurents paremini toimima hakata ning see sunnib ka marginaale üle vaatama.
Toimetaja: Karin Koppel