Juba 1917. aastal asutatud ühingu liikmete hulk on erinevate riigikordade ajal olnud erinev, aga kõige rohkem liikmeid oli ühingus esimese Eesti Vabariigi ajal kui sinna kuulus 22 000 vigastatud sõjameest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärast Eesti taasiseisvumist alustas ühing uuesti tegevust koondades kokku ja aidates eelkõige Teises maailmasõjas võidelnud veterane, keda ühing ka praegu jõudumööda toetab.

"100 aastat saab homme täpselt täis ja ühing jätkab oma tegevust. Praegu on ühingul 36 liiget, nende kõige väiksem aastaarv on 90 ja kõige vanem on 98. Kõik need mehed on osa võtnud II Maailmasõjast," ütles Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu esimees Jüri Teras.