Tartus pussitamises süüdistatavad astusid kohtu ette ({{commentsTotal}})

{{1505811000000 | amCalendar}}
Süüdistatav Karl Kristjan Nurmik
Süüdistatav Karl Kristjan Nurmik Autor/allikas: PM/SCANPIX

Tartu maakohtus algas teisipäeval kohtuprotsess veebruaris Tartus toimunud pussitamises süüdistatavate noormeeste üle, kohutvaidluses taotles prokurör ühele neist reaalset vanglakaristust.

Kohus otsustas teisipäeval lahendada omavolilises sissetungis, kehalises väärkohtlemises ja tapmiskatses süüdistatavate Karl Kristjan Nurmiku (21) ja Joosep Moori (21) kriminaalasja lühimenetluses, mis tähendab seda, et kohus ei uuri istungil tõendeid vahetult ja vähendab nende võimalikul süüdimõistmisel nende karistust kohe ühe kolmandiku võrra.

Nurmik tunnistas ennast süüdi, kuid Moor tunnistas süüd osaliselt ehk tunnistas end süüdi võõrasse korterisse tungimises, kuid ta ei tunnistanud end süüdi kehavigastuse tekitamises ega tapmise katses.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles kohtuvaidluses Nurmikule seitsmeaastast vangistust, millest lühimenetluse kohaldamise tõttu arvataks maha kolmandik ja reaalselt kandmisele kuuluks neli aastat ja kaheksa kuud vangistust.

Moorile taotles prokurör karistuseks nelja-aastast vangistust, millest samuti arvataks maha kolmandik, kuid tema kandmisele jäävat kahe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust ei pöörataks täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Lisakaristusena taotles prokurör Moorile alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise keeldu koos käitumiskontrolli tingimustele allutamisega.

Kohtuvaidluses ei vaidlustanud Nurmiku kaitsja vandeadvokaat Sirje Must oma kaitsealuse süüd, kuid palus mõista talle kergema karistuse prokuröri taotletust.

Moori kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel nõustus oma kaitsealuse süüga omavolilises sissetungis ja palus mõista talle selle eest rahaline karistus, kuid leidis, et kehalise väärkohtlemise ja tapmiskatses süüdistuses tuleks noormees õigeks mõista.

Kohus langetab otsuse 29. septembril.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi tungisid alkoholijoobes noormehed tänavu 11. veebruaril Tartus Raatuse tänaval asuvasse korterisse ilma selle elanike nõusolekuta.

Korteriomanikuga toimunud rüseluses tekitasid noormehed mehele noaga eluohtliku vigastuse.

Politsei pidas noormehed vahetult pärast kuritegu kinni.

Prokurör Toomas Liiva sõnul ilmestab kriminaalasi selgelt alkoholi liigtarvitamisega kaasnevaid ohte.

"Süüdistatavad olid tegu toime pannes tarbinud narkootilist ainet ning ohtralt alkoholi, mille tagajärjel ei olnud nad võimelised mõistma, et kätte mindi maksma küll samas majas, kuid valel korrusel asuvasse korterisse," ütles Liiva.

"Seega jäid noahoopide ette inimesed, kes ei olnud mitte kuidagi seotud varasema alkoholitarvitamise käigus tekkinud konfliktiga," tõdes prokurör.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: