Helme vastuseks Lauristinile: meid ei ole vaja tsiviliseerida
Riigikogu arutas neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti demokraatia ohte ja väljakutsed, kuna teema oli saadikute jaoks huvitav, siis väideldi üsna põhjalikult.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) algatatud arutelul esinesid sõnavõttudega Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin, kelle ettekanne pealkiri oli "Liberaalse demokraatia tähtsus Eesti iseolemises". Näitleja Jaak Prints pidas ettekande "Me ei pea kartma", SDE fraktsiooni liige Toomas Jürgenstein ennekanne kandis pealkirja "Rahvusluse rikkusest." Sõnavõttudega said esineda riigikogu liikmed.
Valik tsitaate arutelult:
"Kõlavad paraku ka 2017. aastal seda tüüpi kõned, mis õhutavad sellist vaenu ja räägivad, kuidas tuleb võidelda kapitalismi vastu, mis on vereimeja. Mina vaatan, et nagu tsitaadid Viktor Kingissepa raamatutest. " Marju Lauristin.
"Demokraatia põhiprintsiip, et vähemus allub enamusele, samal ajal vähemuse arvamust arvesse võttes, on õpikus kirjas." Märt Sults.
"Üks partei püüab peale suruda oma vaateid ja on pühendanud ennast ühe teise partei materdamisele. Vaat, see ongi see põhjus, miks ma ei usu sotside hala – ei LGBT, rahvusvähemuste ega rassistlike avalduste kohta –, sellepärast, et EKRE on Eesti Vabariigi parlamendis vähemus." Igor Gräžin.
"Viimase viie aasta jooksul on tulnud Eestisse nii vähe pagulasi, et nad mahuksid ära ühte viiekorruselisse majja, aga kuna neist omakorda on paljud lahkunud, siis tegelikult kolmekorruselisse. Üks kolmekorruseline maja, head riigikogu liikmed! Kaks püstakutäit inimesi ei hävita eesti keelt ega kultuuri, sest meie keel ja kultuur ei ole nii nõrgad, et nende hävitamisest piisaks ühest ühistukoosolekust." Jaak Prints.
"Enamasti on fundamentalistid vähemuses, kuid nad on häälekad ja motiveeritud. Fundamentalismi vajunud liikumised ja mõttevoolud kaotavad vaimset ... ja kapselduvad. Kui seda juhtub osalt ka rahvusluses, on väga kurb." Toomas Jürgenstein.
"Me oleme kõik tunnistajaks sellele, kuidas sotsid on nn euroopalike väärtuste all ühiskonnale peale surunud enda libaväärtusi, mis on teravas vastuolus normaalsete ja traditsiooniliste väärtustega." Henn Põlluaas.
"Aeg-ajalt kiputakse aga unustama, et kodanikuühiskond ja demokraatia ei ole alternatiivid, vaid tervik. Püüded kodanikuühiskonda ja vabaühendusi vastandada parlamentarismile ja esinduskogudele viitavad, et demokraatia olemusest ei ole aru saadud. Demokraatlikult valitud esinduskogu, riigikogu, on kõige laiemat elanikkonda esindav foorum. Mitte ükski kodanikuühendus ega nende katuseorganisatsioon ei saa parlamenti selles asendada. Jääkelder ja koostöökogu on head tähised kodanikuühiskonna arengus, kuid mitte parlamentarismi alternatiiv. " Mart Nutt.
"EKRE esiletulek on ka mingisuguste protsesside tagajärg, mida ma nägin eelmises riigikogu koosseisus, alates väga räpakalt tehtud kooseluseadusest, mis jäeti laperdama kuni järgmise riigikogu kooseisuni, selle asemel et rahulikult reguleerida tsiviilpartnerlust, nii nagu seda paljudes riikides on tehtud. " Andres Herkel.
"Viimaste kuude arvamusküsitlused näitavad, et EKRE-l ja sotsidel on sarnane rahva toetus, ja meenutan, et mõlemad on siia täiesti demokraatlikult valitud. Teil on õigus üksteist vihata, jah. Aga see ei tähenda, et teil oleks eristumise nimel õigus kalduda äärmustesse. Äärmuslus mis tahes vormis teeb riigi kurjaks ja ebademokraatlikuks." Hanno Pevkur.
"Meid ei ole vaja tsiviliseerida. Meil on vaja vastu olla Lääne-Euroopa dekadentlikele pataloogiatele. See, mis sealt tuleb ei ole tsiviliseerimine, vaid see on meie väänamine nende erinevate ühiskondlike allakäiguilmingute siia importimise vastu. /.../ Mina ei ole nõus sellega, et konservatiivsust liigitatakse vihakõneks või rahvuslust tembeldatakse mingisuguseks natsismiks. Selliste siltide kleepimine ongi demokraatia ründamine ja demokraatia õõnestamine ja sellega tegelevad tänapäeval Eestis üheselt sotsid." Martin Helme.
"Võib-olla rahustab tõupuhtuse eestkõnelejaid ja ka meis kõigis peituvat sisemist väikest marurahvuslast, et geneetiliselt me oleme venelastega peaaegu sama rahvas. Meid ühendab vene veres tuvastatud soome-ugri substraat." Barbi Pilvre.
"Erilised murepilved hakkasid läänemaailma kohale kerkima siis, kui Ameerika Ühendriikides valiti presidendiks Barack Obama. See oli tõeline stardipauk nn liberaalsete väärtuste – kuidas ma ütlen nüüd, ma ei taha öelda, et pähe määrimiseks –, aga ühiskondadesse sisse surumiseks sunniviisil. Ja nüüd me näeme neid tulemusi." Mart Helme.
"See sõna "liberaalne demokraatia". Ma kardan, et selle sõna kasutusele võtmine Eestis konkreetsemalt ja mitte ingliskeelse Euroopa Liidu mitte ingliskeelses osas ei ole väga õnnestunud asi." Jüri Adams.
"Kui me erakondi getostame, nagu Keskerakonda ja Savisaart on getostatud ja nagu täna EKRE-t getostatakse, siis me tegelikult astume sammu demokraatiast eemale. Jah, demokraatia on enamuse valitsemine, aga niisugune enamuse valitsemine, kus meil on konsensus, mis on võimupiirid. Enamus ei või samuti teha kõike." Oudekki Loone.
"Rahva võim on see, mis otsustab. Ja kui rahvas valibki endale meeldiva parlamendi, siis see parlament teeb ka seda, mida see valija ehk rahvas ootab, täpselt nii nagu Ungaris või Poolas. Kui on olemas rahva toetus, siis ka seda tehakse. Nii et ohtu demokraatiale võime näha hoopis teatud vanemate erakondade puhul, kes eiravaid igasuguseid demokraatlikke põhimõtteid ja üritavad läbi suruda siin saalis otsuseid, millele ei ole ühiskonnas toetust." Jaak Madison.
"Ma küsin: kas meedia ühe ühiskonna osana kannab vastutust – vastutust vahet teha, mis on libauudis, mis on teatud provokatsioon, mis on glamuur ja mis on tegelikkus, mis on sisu, mis on näilisus? Ka selle kaudu me näeme, milline riigikogu on, ja siis ongi lihtne teha otsus, et seadusandja on marginaalne täidesaatev tegelik võim." Külliki Kübarsepp.
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR