Riigikogus läbis esimese lugemise eripensionide kaotamise algatus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise eelnõu, millega kaotatakse kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse tegevväelase tegevteenistuspension, politseiametniku väljateenitud aastate pension ja prokuröri vanaduspension alates 1. jaanuarist 2020. aastast.

Praegu kehtiv kord näeb ette tegevväelasel 50-aastaselt 20-aastase teenistusstaaži, politseiametnikul 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži ja prokuröril vanaduspensionieas 25-aastase prokuröristaaži puhul eripensioni saamise õiguse, mille suurus on sõltuvalt teenistuse liigist ja teenistusstaažist 50-75 protsenti vastava ametikoha palgast.

Eelnõu kohaselt säilivad 2019. aasta 31. detsembril teenistuses olevatel tegevväelastel, politseiametnikel ja prokuröridel õigus eripensionile praegu kehtivate reeglite alusel. Nende isikute õigus eripensionile ei sõltu sellest, kui palju nad on 1. jaanuariks 2020. aastal vajalikust teenistusstaažist omandanud ja eelnõu kohaselt võivad nad eripensioni määramiseks vajaliku teenistusstaaži juurde teenida.

Teenistusest lahkunud isikutel, kellel on omandatud vajalik teenistusstaaž, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõnede erisustega. Näiteks alates 1. jaanuarist 2020. aastal tegevteenistusse tagasi tulles isiku tegevteenistusstaaž ei suurene, kuna muudatuse tulemusena on pensioni saamise tingimuseks pidev staaž, ning pension määratakse vanusenõude täitumisel ainult varasema tegevteenistusstaaži alusel.

Prokuratuuriseadus võimaldab edaspidi prokuröri vanaduspensioni hakata saama ka isikutel, kes on prokuratuurist lahkunud enne vanaduspensioniea saabumist ja kellel on väljateenitud vähemalt 25-aastane prokuröristaaž.

Muudatuse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni saamise tingimus sarnane tegevväelase tegevteenistuspensioni saamise tingimusega, kus isik ei pea minema pensionile vahetult tegevteenistusest.

Teistsugune reegel kehtib praegu ja ka edaspidi politseiametnikele, kellel peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: