Jõelähtme kiriku rist kullatakse üle ({{commentsTotal}})

Kunstiakadeemia tudengid kuldavad koos juhendajaga üle 20. sajandi alguses uue torni saanud Jõelähtme kiriku risti. Risti kuldamine toimub otse kirikus, mis muudab töö aeganõudvamaks ja keerulisemaks, kuid annab tegijate sõnul nokitsemisele oma võlu.

Kaks kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise magistranti koos juhendajaga katavad Jõelähtme kiriku risti lehtkullaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Saksamaalt tellitud kullalehed meenutavad kleepse. Seda kutsutakse transferkullaks, mis kinnitub silikoonpaberilehele. Kuld asetatakse risti õliga kaetud pinnale ja pintseldatakse haakumise tagamiseks üle.

Lehtedest ülejääv kullapuru kogutakse hoolikalt purki ning seda saab hiljem kasutada kullavärvi valmistamiseks.

Rist kaetakse lehtkullaga kaks korda. Kullalehed ei tohi kortsuda ega praguneda.

"Keeruline on kullalehe pealepanemise hetk. Iga väiksem liigutuski võib tekitada mõra ja prao, mis hiljem jääb näha. Et saada perfektset tulemust, tuleb see väga ühtlaselt peale kanda," selgitas kunstiakadeemia magistrant Varje Õunapuu.

Kunstiakadeemia dotsent Hilkka Hiiop rääkis, et kahekordse kullalehega katmise mõte ongi see, et esimeses kihis tekkinud apsakad teise kihiga kaetud saavad.

Kasutusel on 23-karaadine kuld ja risti pind on 240 ruutdetsimeetrit. Kuld maksis 1500 eurot.

Kuldamine toimub kirikus - see teeb töö keerulisemaks, sest õli kuivab kauem ja tolmu on rohkem kui stuudios. Tegijad kaalusid kaua, kas sellises keskkonnas töö ette võtta.

"Mul on tohutu heameel, et me otsustasime ikka kiriku kasuks. See on tehniliselt keerulisem ja kõik kuivamisajad on palju pikemad, aga kuidagi see, et me oleme siin, selles keskkonnas annab täiesti teise tähenduse sellele asjale. Endal ka see tunne, kui sa tuled hommikul 7.00, et sa lähedki sinna kohta, kus see rist eksponeeritud saab," rääkis Hiiop.

Paari-kolme nädala pärast peaks rist olema kahekordse kullakihiga kaetud ja torni tõstmiseks valmis.

Rist ise pärineb 1912. aastast, on valmistatud puust ja vaskplekiga üle löödud.

Jõelähtme kirik sai kevadel torni ümber tellingud. Praegu kinnitatakse tornile uut plekk-katust.

Kirik ise on ehitatud 1220. aastatel ja sellel võis algselt olla kolm torni.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: