Perearstid tahavad residentuuri pikendamist vähemalt nelja aastani ({{commentsTotal}})

Tallinna perearstide selts teatas septembris, et tahaks residentuuriaega pikendada.
Tallinna perearstide selts teatas septembris, et tahaks residentuuriaega pikendada. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna perearstide selts leiab, et kui tulevased esmatasandi tervisekeskused pole pelgalt erialaarstidele saatekirjade väljastajad, tuleks peremeditsiini residentuuri pikendada vähemalt neljale aastale.

Seltsi juhatuse liige Andres Lasn kirjutas reedel sotsiaalministeeriumile, et Eestis on peremeditsiini eriala residentuuri kestuseks praegu kehtestatud kolm aastat, kuid selline spetsialiseerumisperiood seab liiga jäigad ajalised kriteeriumid õppestruktuurile.

„See omakorda realiseerub praktikas omakorda asjaoluna, et perearst-residendid viibivad enamikes haiglas sooritatavates õppetsüklites ainult ühe kuu,“ märkis Lasn.

Töösuhte alustamisel on tavapärane neljakuulise katseaja rakendamine, mille jooksul uus töötaja aklimatiseerub uue olukorraga. Kuigi perearst-resident ei sõlmi reeglina igasse uude osakonda saabumisel eraldi uut töölepingut, on sisuline olukord sama.

„Perearst-resident kui täiesti uus töötaja saabub uude osakonda, kus on uued inimesed, uued osakonna eeskirjad ja uus töökorraldus. Ent perearst-residendil pole neljakuulist katseaega, vaid hakkama tuleb saada kohe ja praegu,“ kirjutas Lasn.

See toodab väga palju frustatsiooni, nii perearst-residentides kui ka nende juhendajates, kelles on kõige kiuste siiski säilinud motivatsioon õpetada, leiab Lasn.

Tema hinnangul on sotsiaalministeeriumi järeldus, et kolmeaastane peremeditsiini residentuur täidab Eesti kontekstis eesmärke täielikult, pinnapealne  

„See tuleneb arvatavasti asjaolust, et sotsiaalministeerium ei suuda olla kõigi reaaleluliste probleemidega adekvaatselt kursis,“ lisas Tallinna perearstide seltsi juhatuse liige.

Toimetaja: Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: