Tartu teadusseminaril kritiseeriti "rahvusmüüdi" kasutamist õpikutes ({{commentsTotal}})

Tartus peetud teadusseminaril leiti, et liigne rahvusmüüdi loomine koolides kasutatavates õpikutes võib negatiivselt mõjutada õpilaste tasakaalustatud arusaamist ajaloosündmustest. Sarnaseid rahvust ülistavaid käsitlusi leidub palju ka näiteks Venemaa kooliõpikuis.

Esimene narratiiv, millega lapsed ajalootunnis kokku puutuvad, avaldab suurt mõju sellele, kuidas nad edaspidi erinevaid ajaloolisi sündmusi mõistavad. Eesti õpikutes levinud rahvusmüüdi rõhutamine võib hiljem tekitada raskusi laiema ajaloopildi mõistmisel, vahendas "Aktuaalne kaamera" seminaril räägitut.

"Kui alustada tegelikult kohalikust ja sellisest rahvuslikust ajaloost, see on õpilasele lihtsamini arusaadav. Aga samas, kui meie ajalugu on konstrueeritud natuke kui selline muinasjutt eesti rahvusest, kes on alati siin meie maal elanud, siis võib probleem olla just selles, et tulevikus, kui õpilased puutuvad kokku ka teiste vaatepunktidega, tekibki konflikt selle vahel ja neil ei ole võimalik nii öelda avatult suhtuda sellesse, miks teised rahvused ei pruugi täpselt seda muinasjuttu samamoodi mõista," selgitas Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktorant Merit Rickberg.

Kirjandusteadlaste sõnul käsitlevad uuemad õpikud ajaloosündmusi üha tasakaalustatumalt. Koolides kasutatakse endiselt aga palju ka vanemaid ajalooõpikuid, kus nn rahvusmüüti tugevalt rõhutatakse. Samas nendivad teadlased, et halb ei ole rahvusnarratiivi tugev kujutamine, vaid pigem erinevate rahvuste vastandamine ajalooõpikutes.

"See oma ja võõra nö vastandamine, vaenlase kuvandi kujutamine, vot see on natuke ohtlik. Me peame vaatama, et üks ja sama sündmus vaadatuna näiteks ühelt poolt ja teiselt poolt - need on kaks erinevat sündmust," leidis Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakonna juhataja Ljubov Kisseljova.

Seminaril osalenud teadlased tõid oma ettekannetes välja, et oma rahvuse ülistamist ja ideoloogiat on eriti palju Venemaa kooliõpikutes.

Sarnane nn rahvusmüüdi loomine kehtib aga ka Soome kooliõpikute puhul. Seal teemat uurinud professor Sirkka Ahonen tõi välja, et lisaks väärale pildile ajaloost on tugeva rahvusmüüdi loomisel koolides ka teisi mõjusid.

"Paljudel juhtudel on need müüdid sotsiaalselt ja etniliselt välistavad. Etnilised vähemused, sotsiaalsed vähemused, soolised vähemused jäävad suurest narratiivist välja. Niisiis ei ole hea suurt narratiivi müütidega toetada," sõnas Helsingi Ülikooli professor Sirkka Ahonen.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: